• 20.02.23, 09:00

Kai Hendrikson: omal käel kutse taastamises on palju keerukusi

Kai Hendrikson taastab eksternina arstikutset. Olles 30 aastat ravimifirmades töötanud, tunneb ta, et on aeg silmaringi avardada. Kuna "Arstid tagasi" projekti kursuse algamine viibis, asus ta õppima omal käel.
Fotol: Kai Hendrikson, kes praegu töötab ravimifirmas Takeda tooteturundusjuhina.
  • Fotol: Kai Hendrikson, kes praegu töötab ravimifirmas Takeda tooteturundusjuhina.
  • Foto: Erakogu
Kai Hendrikson, Te olete ka "Arstid tagasi" projekti ootel?
Aga seda programmi ju ei ole, nii olen aru saanud. Pöördusime oma sooviga dekanaati ja ministeeriumisse 2021. aasta esimeses pooles ja sellest ajast hakkas algus venima, anti lubadusi kursuse alguse kohta.
Kuna olite ootejärjekorras, kas teate ka öelda põhjust, miks see programm ei alanud?
Kahjuks ma täpselt ei tea, tõendeid mul ei ole, seega on see minu tunnetuslik seisukoht ja sel teemal ma sõna võtta ei taha.
Küll aga olen mina üks nendest, kes läks oma raha eest õppima. Omal käel õppimises on nüansse, mis viivad selleni, et see oleks võinud olla siiski organiseeritud programm.
Kuidas Teil oma raha eest õppimine käib? Kas omas tempos või pidite kõige muu kõrvalt pausi võtma?
See oleneb palju sellest, mida inimene teeb (või ei tee). Ühe kolleegiga alustasime seda teekonda 2022. aasta suvel, sest olime juba 1,5 aastat võidelnud selle programmi alustamise nimel. Saime aru, et programm, mille kohta oli lubatud, et kohe-kohe algab, ei alanud ja siis mõistsime, et nii võibki ootama jääda, tuleb hakata ise tegutsema.
Teine oluline asi on sissetuleku pool – sissetulekut on ju vaja ja vähestel on siin elus nii, et keegi toetab – ise on vaja hakkama saada ja seega peab ka tööl käima. Õppes on aga vaja läbida neli kuud praktikat, üks kuu on mul veel tegemata, läbitud kolmest kuust olen seda teinud kahel kuul oma puhkusest, vabast ajast nädalavahetustel, ka jõulude ajal.
Kui millelegi ütleme jaa, siis millelegi samal ajal ei…
Jah, olen läbinud õpet ja praktikat vaba aja arvelt. Varasemalt olin küll saanud tööandjaga kokkuleppele, et ma saan teha praktikat, aga töökoormuse pean võtma vähemaks, mis on ka saamata jäänud tulu. Üks asi on rahaline pool, aga teine pool on see, et töötades ravimfirmas pean ennast jagama – pool päeva mõtlema äriliselt ja pool päeva kliiniliselt, see on suur väljakutse, aga avardab silmaringi.
Lisaks ma soovin tuua veel ühe aspekti välja. Nimelt pean ma tegema ülikooli lõpueksami kevadel koos 6. kursusega. Üliõpilased saavad hakata selleks õppima mitu kuud varem, minul aga seda luksust nii pikalt ei ole. Ma ei saa võtta ka õppepuhkust, sest mul ei ole kursust. Jääb jälle puhkus.
Probleeme on palju. Kui ma töötan haiglas või perearstikeskuses, ei saa ka mind ka abiarstina tööle võtta, kuna mul ei ole arstikoodi ja ma ei ole ka üliõpilane. Kolm kuud olen olnud seega lihtsalt praktikandina ja persona non gratana, mul ei ole haiglaga mingit lepingut. See on huvitav situatsioon, milles ma pole varem olnud.
Aga tahtmine on nii suur?
Olen 30 aastat olnud ravimifirmades tööl, on aeg silmaringi avardada. Paljud mu kolleegid on juba ammu tagasi arstiks läinud.
Ravimifirmadest on päris mitme inimese nimi ootejärjekorras, ilmselt siis nii mõnigi läheb sama teed kui teie. Räägime rahalisest poolest, kas maksate ainepunktide eest vms?
Ei, täna ma otseselt õppetöö eest ei maksa. Kulu on kaudne, sest ma ei saa tööl käia täisajaga, see kulu on siis saamata jäänud tulu.
Muidugi, kaht asja korraga ei saa teha. Kas on veel mingeid kulusid välja tuua?
Jah, pädevuskomisjoni eest oli tasu ülikoolile 230 eurot ja maksma pean ka eksamile mineku eest – see on 400 euro kandis.
Seegi hea, et kursusteks ei kulu, aga haiglas praktika on siis täitsa ilma palgata?
6. kursuse üliõpilased on ametinimetuse poolest abiarstid, nemad saavad tasu. Mina olen kirjas praktikandina, ei saa. Positiivne on, et ma ei pea vähemalt haiglale minu õpetamise eest maksma. Ida-Tallinna Keskhaiglas olen nüüdseks teinud üle 400 tasuta töötunni.
Seda on päris kõvasti. Kas teil on veel midagi lisada?
Olen tänulik oma tööandjale, et ta on mul võimaldanud seda siiamaani teha. Olen tänulik oma kõigile eelnenud ja tulevastele juhendajatele ja kaasõppuritele. See õpe on pikk ja keeruline protsess ja üksi seda läbida on keeruline.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.05.25, 10:27
Ortopro: kuidas pidev õppimine ja 3D-tehnoloogia viivad Eesti proteesinduse tippu?
Kui Stanislav Haugasmägi 1993. aastal proteesitehasesse tööle asus, ei osanud ta arvata, et just sellest algab elukestev teekond, millel jooksul toob just tema Eestisse proteesimaailma tipplahendused. Täna on Ortopro nimi, mis tähendab valdkonnas mitte ainult kogemust ja täpsust, vaid ka pidevat arengut ja rahvusvahelist haaret.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele