Haiglad on kahel viimasel aastal pidanud tõsiselt mõtlema energiahindade kokkuhoiukohtade peale ja kaaluma ka alternatiivenergia kasutuselevõttu. Tabel näitab haiglate energiakulude kasvu kahe viimase aasta jaanuaris-veebruaris võrreldes 2021. aasta sama perioodiga.
Haigla | 2022. a jaanuar ja veebruar | 2023. a jaanuar ja veebruar |
|---|---|---|
| Tartu Ülikooli Kliinikum | 250% | 203% |
| Regionaalhaigla | 81% | 91% |
| Lastehaigla | 57% | 84% |
| Lääne-Tallinna Keskhaigla | 49% | 63% |
| Lõuna-Eesti Haigla | 36% | 66% |
Allikas: haiglad
Tervisekassa on pannud õla alla
Lõuna-Eesti Haiglale maksis tervisekassa haigla juhatuse liikme Arvi Vase sõnul 2022. a teisel poolaastal seoses energiahindade kallinemisega täiendavat tervishoiuteenuse hinnalisa summas 123 590 eurot.
Kliinikumi finantsjuhi Maret Tarki sõnul on kliinikum saanud tervisekassalt 2022. aasta teise poolaasta kohta ühekordse summa 1,3 miljonit eurot, kuid see ei olnud otseselt elektrikulude hinnatõusu katteks, vaid üldisemalt SKP deflaatori mõju. Ka edaspidi (alates 2023) lisatakse kulude hinnatõusu mõju juba tervishoiuteenuste hindadesse.
Pärnu haigla haldusteenistuse juhataja Jan Põlluste sõnul ei ole nende haigla KOVilt toetusi saanud, kuid tervisekassalt küll. „Tervisekassa möödunud aastal toetas, kuid seda mitte vaid konkreetselt elektrikulude hüvitamiseks, vaid laiemalt,“ ütles Põlluste.
Peeter Inšakovi sõnul tasus tervisekassa lastehaiglale 2022. aasta teisel poolaastal energia ja tugiteenuste kompensatsiooni, aga energiakulude kompensatsiooni summat ei ole võimalik eraldi välja tuua. „Tallinna Lastehaiglal õnnestus energiahindade tõus üle elada eelkõige varasemate reservide arvelt,“ ütleb Inšakov.
Arkadi Popovi sõnul on Lääne-Tallinna keskhaiglale tervisekassa maksnud 2022. aasta teisel poolaastal (juulist detsembrini) eraldi tasu, mis sisaldab ka hüvitist energiakulude tõusu eest, Kuid kuna see tasu hõlmab ka muud, siis ei ole neil võimalik välja tuua konkreetset summat energiakulude kompensatsiooniks.
Agris Peedu sõnul vaatas tervisekassa üle üldkulude hinnakomponendi (selle sees on nii elektrienergia, küte, toiduained, IT jms) ning haiglad on seekaudu saanud lisaraha, mis on kindlasti olnud kauaoodatud ning vajalik arvestades majanduses toimuvat ning inflatsiooni. „Näiteks 2023. a on tervisekassa poolt regionaalhaiglale lubatud hinnatõusude katteks juurde ca 4 miljonit eurot, mis tuleb meile läbi eelnimetatud hinnakomponendi,“ rääkis Peedu.
Seotud lood
Kui Stanislav Haugasmägi 1993. aastal proteesitehasesse tööle asus, ei osanud ta arvata, et just sellest algab elukestev teekond, millel jooksul toob just tema Eestisse proteesimaailma tipplahendused. Täna on Ortopro nimi, mis tähendab valdkonnas mitte ainult kogemust ja täpsust, vaid ka pidevat arengut ja rahvusvahelist haaret.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele