Esmaspäevast tähistatava üle-euroopalise HIV ning B- ja C-hepatiidi testimise nädala eesmärk on tõsta nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate teadlikkust ja laiendada nende osas testimisvõimalusi.
Pilleriin Soodla sõnul diagnoositi Eestis mullu 250 uut HIV haigusjuhtu.
  • Pilleriin Soodla sõnul diagnoositi Eestis mullu 250 uut HIV haigusjuhtu.
  • Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum
Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku infektsioonhaiguste arst-õppejõu Kerstin Aimla sõnul saab B-hepatiiti ennetada vaktsineerimisega, kuid C-hepatiidi jaoks vaktsiini ei ole. "Küll aga on selle viiruse jaoks olemas efektiivne ravi, mistõttu on nakatunute üles leidmine eriti oluline," sõnas ta.
Viimase rahvusvahelise Polaris Observatory aastate 2015–2020 raporti alusel on Eestis C-hepatiidi esinemissagedus 1,2% elanikkonnast. "Seega võib Eestis arvestuslikult olla kuni 16 000 kroonilist C-hepatiiti põdevat inimest, kes pole oma haigusest teadlikud. Haiguse varajane avastamine on aga oluline, sest viirushepatiidid võivad oluliselt kahjustada maksa, viies selle kärbumiseni või halvemal juhul põhjustada maksavähki. Lisaks võib C-hepatiidiviirus põhjustada ka mitmeid teisi haigusi, nagu krooniline neeruhaigus, nahahaigused, vereloomekasvaja, autoimmuunhaigused ja vaimse tervise probleemid," põhjendas ta viiruse varajase avastamise olulisust. Varajane avastamine ja ravi määramine omavad suurt rolli ka edasiste kaugtüsistuste vältimisel.
Üheks põhjuseks, miks haigus võib jääda diagnoosimata, võib olla sümptomite puudumine. "Sagedasemad haigused, mille puhul tuleks mõelda ka C-hepatiidile on nahahaigused, neeruhaigused, II tüüpi diabeet, krüoglobulineemiline vaskuliit, lümfoproliferatiivsed haigused ja kardiovaskulaarhaigused," loetles Aimla.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele