Autor: Kristiina Käit • 26. mai 2023

Paljud rasedustüsistused, nagu rasedusdiabeet, preeklampsia ja sünnitusjärgsed rebendid suurenesid 28aastase jälgimisperioodi ajal. Lisaks suurenes 35aastaste ja vanemate ootajate osakaal. Indutseeritud sünnituste ja keisrilõigetearv suurenes, kuigi plaaniliste keisrilõigete arv vähenes. Selle asemel on suurenenud erakorraliste keisrilõigete arv, kirjutas mediuutiset.fi.

Uuringu jälgimisperioodil vähenes kaksikraseduste puhul nii loodete suremus nii raseduse ajal kui ka vastsündinute suremus esimesel elunädalal. Teisalt tuuakse endiselt esile teise ehk B-kaksiku riskid.

Kuigi kõiki riske ei saa kõrvaldada, tuleks B-kaksiku prognoosi parandada. See eeldab kaksikraseduste ja -sünnituste hoolikat jälgimist, eriti kui riskifaktorid kuhjuvad,“ ütles doktor Annu-Riikka Rissanen pressiteates.

Vaginaalsel sünnitusel leiti keisrilõike sõltumatuteks riskiteguriteks esmasünnitus, hirm sünnituse ees, sünnituse algus, lapseootel ema vanem vanus ja raseduse kunstlik alustamine.

Nende muutujate põhjal koostati riskiskoor, mis ennustas mõõdukalt keisrilõiget. Riskiskoori on võimalik võtta aluseks edasistes uuringutes, püüdes leida emasid, kellel on kaksikraseduse puhul parimad tingimused vaginaalse sünnituse katse õnnestumiseks.

Uurimistöö eesmärk oli luua terviklik pilt sellest, kuidas Soomes kaksikrasedused ja -sünnitused kulgevad ning kuidas on olukord aastatega muutunud.

Vaginaalsel sünnitusel leiti keisrilõike sõltumatuteks riskiteguriteks esmasünnitus, välja arvatud mõlema loote põhisünnitus, hirm sünnituse ees, sünnituse algus, lapseootel ema vanem vanus ja raseduse kunstlik alustamine.

Nende muutujate põhjal koostatud riskiskoor, mis ennustas mõõdukalt keisrilõiget. Riskiskoori on võimalik võtta aluseks edasistes uuringutes, püüdes leida emasid, kellel on kaksikraseduse puhul parimad tingimused vaginaalse sünnituse katse õnnestumiseks.

Kuigi kõiki riske ei saa kõrvaldada, tuleks B-kaksiku prognoosi parandada. See eeldab kaksikraseduste ja -sünnituste hoolikat jälgimist, eriti kui riskifaktorid kuhjuvad,“ ütleb doktor Annu-Riikka Rissanen pressiteates.

"Kaksikrasedusega seotud probleemide kohta on teavet kogu maailmast, kuid Soomes pole analoogset uuringut varem tehtud. Erinevate haiglate vahel on erinevad raviliinid. Doktoritöö populatsioonipõhised uuringutulemused on abiks näiteks riiklike ravisoovituste nagu Käypä hoito (ametlikud ravisoovitused Soomes, toim) soovituste koostamisel. Levinud praktika abil saab ravitulemusi parandada ja ravi ühtlustada,“ rääkis Annu-Riikka Rissanen.

Uuring hõlmas kõiki 23 498 Soomes aastatel 1987–2014 ravitud kaksikrasedusi, samuti 46 363 elusat ja 633 surnult sündinud last. Andmed koguti sünniregistrist ja Tervise ja Heaolu Instituudi teatiste registrist.

Lisaks hõlmas retrospektiivne kliiniline uuring 2006., 2010., 2014. ja 2018. aastal Helsingi ülikooli haigla sünnitusosakondades ravitud kaksikrasedustest valitud 720 rasedust, mille käigus oli planeeritud vaginaalne sünnitus.