Paljud rasedustüsistused, nagu rasedusdiabeet, preeklampsia ja sünnitusjärgsed rebendid suurenesid 28aastase jälgimisperioodi ajal. Lisaks suurenes 35aastaste ja vanemate ootajate osakaal. Indutseeritud sünnituste ja keisrilõigetearv suurenes, kuigi plaaniliste keisrilõigete arv vähenes. Selle asemel on suurenenud erakorraliste keisrilõigete arv, kirjutas mediuutiset.fi.
Uuringu jälgimisperioodil vähenes kaksikraseduste puhul nii loodete suremus nii raseduse ajal kui ka vastsündinute suremus esimesel elunädalal. Teisalt tuuakse endiselt esile teise ehk B-kaksiku riskid.
Kuigi kõiki riske ei saa kõrvaldada, tuleks B-kaksiku prognoosi parandada. See eeldab kaksikraseduste ja -sünnituste hoolikat jälgimist, eriti kui riskifaktorid kuhjuvad,“ ütles doktor Annu-Riikka Rissanen pressiteates.
Seotud lood
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil on koroona-aastatel kehavälise viljastamise abil sündinud varasemast rohkem lapsi.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele