Järgneb SA Tallinna Haigla Arenduse juhatuse esimehe Sven Kruupi vastukaja Maria Lohki tehtud intervjuule Regionaalhaigla haigla nõukogu esimehe Taavi Rõivasega, mida saab lugeda SIIT. Intervjuus väitis Taavi Rõivas muuhulgas, et Tallinna Haigla idee oli liiga lennukas ja sellisena hukule määratud.
Kas saab olla 50-80 aasta vanustes haiglates töötades „ravikvaliteedi üle Eestis väga uhke? Seda küsimust tuleb eeskätt küsida arstidelt, kes igapäevaselt neis vanades hoonetes töötavad ja meie inimeste tervise heaks panustavad. Nii on meedikuna töötava või raviteenust saava patsiendi kogemus ja vaade kahtlemata erinev ühe suure haigla nõukogu esimehe omast.
Oma visiooni Eesti tervishoiust kirjeldas Regionaalhaigla nõukogu esimees Taavi Rõivas Regionaalhaigla kuukirjas, kuid mitmed olulised teemakäsitlused nõuavad siiski faktilisi täpsustusi, mis võivad omakorda muuta ka kujuteldavat visiooni.
Väites, et Regionaalhaiglal lasub vastutus vähemalt poole, kui mitte enama Eesti tervishoiu eest ja see roll ajas ainult kasvab – on hetkel küll ambitsioonikas tulevikupildi kirjeldus. Praegu moodustab Regionaalhaiglas ravitud haigete arv aastas siiski ca 12–13% kogu Eesti ravimahust ning isegi olemasolev haiglapersonali arv, haigla hooned ja tehnoloogia ei suuda seda unelmat lähitulevikus realiseerida. Võrdluseks – kahes Tallinnale kuuluvas keskhaiglas ravitakse igal aastal kokku ligi veerand ja Tartu Ülikooli Kliinikumis ligi 18% kõigist Eesti haigetest.
Tõepoolest, Põhjamaadega võrreldes on meie teeninduspiirkonnad väikesemad. Ent tänavu hinnatakse Helsingi Ülikoolihaigla teeninduspiirkonna suuruseks suisa 2,2 miljonit inimest, mitte viidatud 1,6 miljonit. Ja vähemoluline ei ole ka fakt, et Helsingi Ülikoolihaigla koosseisu kuulub 25 haiglat ühtekokku 3000 ravivoodiga ja kus töötab 27 000 töötajat. Seevastu Eestis – Regionaalhaiglas, Tallinnale kuuluvates keskhaiglates ja Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab ühtekokku ligi 9000 töötajat.
Seega võiks Helsingi Ülikoolihaiglale osutades üldse väita, et Eestisse üle ühe kõrgema taseme haigla ei mahu.
Kuid reaalsest olukorrast lähtuvalt ehk Eesti haiglate töömahtude ja -kohtade jaotust silmas pidades saame täna rääkida vähemalt kolmest ravitöö keskmest, käsitledes töömahtude ja kliinilise vastutuse jaotusest geograafilisel teljel Tallinn–Tartu.
Viimase 25 aasta vältel on Eestis planeeritud haiglaid samade rangete riiklike nõuetele vastavalt ehk haigla erialastest tegevusmahtudest. Ka planeeritava Tallinna Haigla ravipinna vajadus on kavandatud proportsionaalselt ühendhaigla töömahtudega. Tallinna Haigla projekti puhul ei ole teemaks olemasolevate AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaiglale lisaks ehitatavast uuest haiglast.
Tallinna Haigla projekti eesmärgiks on rajada vanade amortiseerunud hoonete asemele uus kaasaegne haiglahoone, sulgeda vanad hooned ning viia kogu tänane keskhaiglate olemasolev statsionaarne ning osaliselt ka ambulatoorne ravitegevus üle uude haiglahoonesse. See võimaldab kaasajastada keskhaiglate patsientide ravi ja personali töötingimusi, mis parandab ühtlasi võimekust katta elanikkonna vananemisest tingitud ravivajaduse kasvu Põhja-Eestis.
Just neil põhjustel on nii rahvusvaheliste kui ka kohalike ekspertide hinnangul kõige mõistlikumaks lahenduseks amortiseerunud haiglahoonete asendamine uue ja kaasaegse haiglaga, mis teenindab praeguse kahe Tallinna keskhaigla patsiente. Ja see patsientide arv moodustab veerandi kogu Eesti abivajajatest. Ja see on fakt.
Seega on eelnimetatud asjaoludele toetudes sügavalt enneaegne kuulutada hukku veerandile kogu Eesti arstiabi vajajate abilootusele Põhja-Eestis.
Hetkel kuum
Ühtlasi möönab intervjuus endine minister, et toetas aastate eest Tallinna keskhaiglate ühendamist, kuid kahetsusväärselt planeeriti seda liialt maast lahti tõustes. Meenutuseks, et Eesti haiglate keskmine ruutmeetrite arv voodikoha kohta oli 2018. aastal 126 ruutmeetrit.
Euroopa Liidu arenenud riikides oli see standard 175 ruutmeetrit, Euroopa arenenud riikide piirkondlikes keskhaiglates ja ülikoolihaiglates 250-280 ruutmeetrit. Seega on kohasem hoopis öelda, et oleme lõpuks jõudmas üheski vallas keskmisele Euroopa naabrile peaaegu järele.
Kokkuvõtteks. 2018. aastal oli kõigi Eesti haiglate halduses ca 710 000 ruutmeetrit haiglapinda, millest 21% (150 000 m2) oli üle 50 aasta vanad, 53% (380 000 m2) 30-49 aastat vanad ning 26% (180 000 m2) vähem kui 20 aastat. Kui järgida arenenud Euroopa riikide praktikat, siis tuleks üle 50 aasta vanad haiglahooned koheselt asendada uutega või sulgeda. Järgmise hoonete vanusegrupi ehk 30-49 aastat, peaks omanikel olema aga juba hea idee, kuidas ja millal neid kaasajastada.
Võttes eeskujuks arenenud Euroopa riike, siis tuleb vananeva elanikkonnagrupi tervisemurede lahendamisega tegeleda riigi ja omavalitsuse tasemel järjepidevalt.
Iga riigi ja omavalitsuse tasemel „maha magatud“ probleem või selle eitamine tervishoius tähendab korralduslikku segadust, pikenevaid ravijärjekordi ja teenuse kallinemist patsiendile.
Selleks, et meie lastelastel ei oleks põhjust ravikvaliteedi pärast ka 50 aasta pärast Eesti haiglates muret tunda, tuleb ühiselt tööd teha. Nüüd ja praegu.
Seotud lood
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele