Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli ja Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku uuring näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire.

- Õigeaegne sekkumine munandite väärarengusse aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.
- Foto: Andero Kalju
Eestis kontrollib lastearst munandite laskumist juba sünnitusmajas. Kaasasündinud laskumishäire korral paikneb munand kubemekanalis või kõhuõõnes, mitte munandikotis. Uuringu üks tegija, Tartu ülikooli inimese geneetika nooremteadur Anna-Grete Juchnewitsch ütles, et sageli laheneb probleem esimese eluaasta jooksul iseeneslikult, kuid ühel protsendil poistest on vajalik kirurgiline sekkumine 6–12 kuu vanuses. “See on oluline, sest krüptorhismi korral võib olla tegemist meeste viljatuse, munandivähi ja mõningatel juhtudel ka teiste tervisehäirete riskiteguriga,” lausus ta.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.