Aknekliinik.ee arst Henri Maalmann kirjutab järgnevas artiklis, kuidas hoida aknet kontrolli all õigete nahahooldusvõtete, elustiili valikute ja korrektse raviga.
Akne on üks sagedasemaid nahahaiguseid, esinedes kuni 85% noortel vanuses 12-24, kuid on levinud probleem ka 30.-40. eluaastates täiskasvanutel. Tegemist on kroonilise nahahaigusega, mille käigus ummistuvad rasunäärmed näol, seljal või rinnapiirkonnas. Iga kehakarva juures on väike rasunääre, mis toodab nahka niisutavaid ja kaitsvaid rasvhappeid naha pinnale. Kui rasunäärme käik ummistub, ei pääse rasu enam naha pinnale ja tekib põletik.
Aknet põhjustab suurenenud rasuproduktsioon ja bakterid. Puberteediea saabudes tõuseb kehas suguhormoonide tase, mis suurendab rasunäärmetes rasu tootmist. Tervel nahal elavad alati bakterid, kes kuuluvad normaalsesse naha mikrofloorasse. Ka aknet põhjustav Cutibacterium acnes bakter kuulub normaalsesse mikrofloorasse, toitudes rasust. Küll aga on aknet silmas pidades teatud C. acnes tüved patogeensemad kui teised (IA1, IA2) ja põhjustavad kergemini põletikku. Juhul kui keskkonna ja pärilike tegurite koosmõjul hakkab lisaks paksenema rasunäärme sein, muutub poori sein kitsamaks ja ummistub kergemini. Nii kaasneb rasunäärme ummistumisega ka sageli põletikuline protsess ja paapuli, pustuli või muu aknelesiooni teke.
Oma roll on ka geneetilisel eelsoodumusel – kui vanematel on nooruspõlves esinenud akne, on ka nende lastel suurem tõenäosus põletikuliste vistrike tekkeks.
Akne puhul peab arvestama, et ka mõned ravimid ja anaboolsed steroidid soodustavad rasu tootmist ja ka eluviisil on oma mõju – üksikud uuringud on demonstreerinud, et maiustused, muud suhkrurikkad toidud ning piimatooted mõjutavad akne kulgu. Siiski peab möönma, et suuremahulisi uuringuid ei ole dieedi ja aknevaheliste seoste väljaselgitamisel veel ilmunud ning seega ei saa lõplikke järeldusi akne ja toitumise osas teha ega ametlikke soovitusi anda.
Akne puhul esineb nahal erinevat tüüpi moodustisi.
Aknet iseloomustavad:
Oluline on varajane ravi
Varajane akne ravi on oluline vähendamaks hilisemaid tüsistusi, armide teket ja mõju vaimsele tervisele. Akne raviks on kasutusel nii paiksed määritavad kreemid/geelid kui ka suukaudsed ravimid. Üldjuhul alustatakse ravi väiksemate kõrvaltoimetega toodetega e. paikse raviga. Kergema akne korral piisab mõnikord ka vaid aknele sobiva nahahooldustoodete kasutamisest ning eluviisi muudatustest.
Ravimid ründavad nelja aknet põhjustavat tegurit: suurenenud rasu tootmine, aknebakterite paljunemine, põletiku teke, pooride kitsenemine ja ummistumine naharakkude poolt ehk follikulaarne hüperkeratinisatsioon.
Akne ravimid
Akne raviks kasutatakse erineva toimemehhanismiga ravimeid, mis sihivad nelja aknet põhjustavat tegurit: liigne rasuproduktsioon, suurenenud sarvkihi teke (rasupooride ummistumine), põletiku teke ja C. acnes paljunemine.
Ravimeid saab jaotada toopilisteks ehk paikselt peale määritavateks kreemideks/geelideks ning süsteemseteks ehk tablettravimiteks.
Paiksed ravimid. Kasutusel on nii mono- kui kombineeritud preparaadid. Retseptiravimitena on Eestis saadaval retinoidid (adapaleen, tretinoiin, trifaroteen), antibiootikumid (klindamütsiin, erütromütsiin), aselaiinhape ning bensoüülperoksiid. Ilma retseptita võib kosmeetilistest nahahooldusvahenditest leida komedolüütilise efektiga salitsüülhapet, põletikku ja rasueritust kontrollivat niatsiinamiidi, antimikroobsete omadustega tsinki ning naha mikrofloorat mõjutavaid pre-, pro- ja postbiootikume.
Süsteemsed ravimid. Suukaudseks akne raviks on võimalik kasutada antibiootikume, isotretinoiini, kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive või spironolaktooni. Neist kaks viimast on antiandrogeense efektiga ravimid, mis vähendavad rasunäärmete aktiivsust ning neid saab määrata vaid naissoost patsientidele. Antibiootikumide seast kasutatakse vaid tetratsükliinirea esindajaid, neist täpsemalt doksütsükliini, minotsükliini või saretsükliini (viimased kaks ei ole Eestis kättesaadavad). Lisaks antibakteriaalsele efektile vähendavad need antibiootikumid ka põletikulisi protsesse aknekolletes. Akne kõige efektiivsemaks ja tugevamaks raviks peetakse sünteetilist retinoidi isotretinoiini. Sarnaselt teistele retinoididele vähendab isotretinoiin liigset naha sarvestumist ja pooride ummistumist, kuid kontrollib ka rasueritust ning on põletikuvastase toimega.
Ravi osas väärib eraldi märkimist ravimite teratogeensus. Enamik ravimeid on loote arengut häirivad ning seetõttu on äärmiselt oluline informeerida naispatsiente ravi ajal rasestumisest hoidumisest.
Aknet klassifitseeritakse põletikuliste kollete ja etioloogia alusel erinevateks alatüüpideks. Käesolevas artiklis on välja toodud kolm sagedasemat aknetüüpi akne raskusastme järgi ja neile sobilik ravi.
Uue ravimiga alustades on vajalik jälgida naha reaktsiooni ning ärrituse tekkel vähendada kreemide korral annuseid või teha ravivabu päevi ja seejärel taas samm-sammult kreemi annuseid suurendada. Akne rahunedes on tihti vajalik naha olukorda säilitava ja aknet ennetava ravi jätkamine paikse raviga. Akne kulg on väga individuaalne ning selle kestvus võib varieeruda paarist kuust mitmete aastateni. Õige nahahoolduse ja raviga on aga võimalik hoida nahapõletik kontrolli all ning vältida akne ägenemisi.
Akne ravijuhis
Esmane hindamine
Raskusastme hindamine:
Rutiinsed mikrobioloogilised ja endokriinuuringud ei ole näidustatud.
Kerge
Paikne ravi
Paiksed retinoidid
BP
Paiksed ABd – monoteraapiana vältida
Multimodaalne paikne ravi
Kombineeritud ravimpreparaadid
Paikne AB
Paikne retinoid ja BP
Paikne retinoid ja AB
Salitsüülhape
Aseliinhape
Keskmine kuni raske
Süsteemsed ABd – piira kasutamist ABresistentsuse tekke vältimiseks
Doksotsükliin
Kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid
Spironolaktoon
Koldesisesed kortikosteroidsüstid
Isotretinoiin