Ameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku, doktor Irina Dontšenko sõnul on haigestumine viimastel aastatel sagenenud seoses reisimisega eksootilistesse puhkekohtadesse.
“Kui mullu haigestus dengepalavikku kaheksa inimest, siis tänavu nelja kuuga on registreeritud 15 haigusjuhtu, kusjuures ühel korral lõppes haigestumine surmaga. Nakatutud on Indoneesias, Tais, Dominikaani vabariigis, Maldiividel, Brasiilias ja Vietnamis,” lisas ta.
Dengepalavikku tekitab flaviviiruste rühma (muud tuntumad flaviviirused on puukentsefaliidi, kollapalaviku ja Lääne-Niiluse viirused) kuuluv RNA dengeviirus. Viirust levitavad inimestele peamiselt Aedes aegypti emased sääsed, kes ründavad inimesi hommikul mõni tund pärast päikesetõusu ja õhtul enne loojumist. Nakatunud inimese veres on viirused vahetult enne palaviku tekkimist kuni palavikuperioodi lõpuni, s.t. 4-5, maksimaalselt 12 ööpäeva.
Peiteperiood kestab 3-14 päeva, keskmiselt 4-7 päeva. Klassikalise dengepalaviku puhul on 40%-80% juhtudest asümptomaatilised. Kliiniliselt väljendunud haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas-ja seljavaluga. Palavik püsib 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmub üldine lihasvalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib laigulis-sõlmeline või leetrite sarnane mitte sügelev lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Haigus kestab umbes kümme päeva, paranemisperiood on pikk ja vaegustega. 5% juhtudest on haiguse kulg raske, kuid selle haigusvormi surmajuhte esineb harva (1%).
Hemorraagiline denguepalavik on raske kuluga, eluohtlike tüsistustega haigusvorm, mis tekib sagedamini lastel ja noorukitel. Haigus algab samade nähtudega nagu klassikaline dengepalavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel haige seisund järsult halveneb, tekivad verevalumid ja verejooksud ning kiiresti kujuneb organismi ohtlik vedelikukaotus ja võib tekkida hüpovoleemiline šokk, mitmete elundite kahjustus, mille tagajärjel võib haigus lõppeda surmaga. Letaalsus on 40%-50%.
Nakatumist saab ennetada, vältides sääsehammustusi palaviku levikupiirkondades – kandes riideid, kasutades sääsevõrke ja putukatõrjevahendeid.
Meditsiiniuudistel on tulemas 22. mail (pere)arstidele mõeldud ka sääskedega levivate infektsioonide teemaline veebiseminar. Lektor on dr Pilleriin Soodla ja modereerib perearst Lembi Põlder.
Seotud lood
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele