Eesti on Rumeenia järel kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riik Euroopas

Kui HIVist räägitakse ja seda teatakse, siis suhteliselt süütuna näiv C-viirushepatiit (HCV) on hiiliv ja salakavalalt kulgev haigus, millega inimene võib enesele teadmata elada aastaid ja mille hilistüsistus on maksarakkvähk. Rahvusvahelisele statistikale tuginedes võib öelda, et Eestis on ligi 17 000 enesele teadmata C-hepatiidi viirusega nakatunut, teatas vähiliit.

Infektsionistide seltsi esimehe, doktor Mait Altmetsa sõnul raskendab olukorra lahendamist tõsiasi, et Eestis ei ole siiani loodud riiklikku hepatiitide skriinimise tegevusplaani, mis aitaks need patsiendid üles leida.

Tänapäeval on vähemalt 95 protsenti patsientidest võimalik olemasolevate ravimite abil C-viirushepatiidist terveks ravida. Haiguse ravimata jätmise tagajärjed võivad aga olla väga rasked: C-hepatiidi põdemine tõstab oluliselt maksavähi tekkeriski. Eestis on viimase kümne aastaga maksavähi juhtumite arv järjepidevalt kasvanud, ulatudes 150 uue haigusjuhuni aastas.

“Teeb väga kurvaks, et kuigi kroonilise C-hepatiidi jaoks on olemas ravi, on maksavähki haigestumise ja suremuse näitajad Eestis Euroopa kõrgeimad,“ tõdes liidu juhatuse esimees Maie Egipt.

HIV ja hepatiitide testimise kohta saab lisainfot nii perearsti kui ka kõikide eriarstide juures, HIV nõustamis- ja testimiskabinettidest ning noorte nõustamiskeskustest üle Eesti. Riskirühma kuulumist on võimalik kontrollida, täites lihtsa riskiküsimustiku ning riskigruppi kuulumisel on soovitatav teha analüüs C-hepatiidi viiruse antikehade määramiseks.