Ärevus, viha ja hirm ei ole emotsioonid, millest peaksime iga hinna eest vabanema, aga kui need painavad, oleks see hea küll. Eesti keeles ilmunud menukate eneseabiraamatute autor Faith G. Harper pakub oma uues raamatus „Aju lahtisõlmimise tööraamat“ harjutusi, mis aitavad sissejuurdunud käitumismustreid muuta.

Faith G. Harper ütleb, et eneseabivõtted ei tööta kõigi puhul ühtemoodi ning ebaõnnestunud teraapia ei tähenda, et inimene oleks ise süüdi. Tema uus tööraamat „Aju lahtisõlmimise tööraamat“ keskendub harjutustele, mis aitavad vanu käitumismustreid teadlikult muuta. Harperi sõnul ei pea ärevusest, vihast ja hirmust vabanema iga hinna eest, sest emotsioonid annavad tähtsat teavet, kuid need ei tohiks inimese käitumist juhtida.

Raamatu autor USA raamatupoes uue raamatu esitluse ootel. Antud teost pole veel eesti keelde tõlgitud.
  • Raamatu autor USA raamatupoes uue raamatu esitluse ootel. Antud teost pole veel eesti keelde tõlgitud.
  • Foto: Erakogu
Eksklusiivses intervjuus terviseraamatute klubile räägib USAs elav neuroteadlasest autor Faith G. Harper, miks pelgalt oma probleemide mõistmisest ei piisa, kuidas märgata vaimse tervise paranemist ning miks ei tähenda ebaõnnestunud teraapia tingimata seda, et inimene ise oleks milleski läbi kukkunud.
Teie esimene raamat “Aju lahtisõlmimine” (ilmus eesti keeles 2025) aitas lugejatel mõista, kuidas aju töötab ja miks me teatud olukordades just nii reageerime. Mis ajendas teid järjena praktilist tööraamatut kirjutama?
Seda sooviti! Väga paljud inimesed tahtsid saada konkreetseid juhiseid, kuidas raamatus kirjeldatut oma igapäevaelus ja isiklikes kogemustes rakendada. Olen märganud, et minu raamatute poole pöörduvad inimesed, kes teevad enda tervenemise nimel tõsiselt tööd ja suhtuvad sellesse väga pühendunult. See on minu jaoks suur au.
Millist lihtsat harjutust soovitaksite inimesele, kes tunneb, et ärevus, viha või hirm hakkab tema üle võimust võtma?
Ma ei annaks sellist soovitust inimest ja tema olukorda tundmata. Just seetõttu ongi emotsionaalne tervis nii keeruline valdkond ning selle probleemide ravimine on samavõrd kunst kui teadus.
Iga inimene peab lõpuks leidma omaenda toimiva lahenduste kombinatsiooni. Spetsialistide ja ka nende raamatute ülesanne on pakkuda inimestele võimalusi, mida katsetada, mitte jagada käske selle kohta, mida nad peavad tegema.
Liiga paljud inimesed tunnevad end läbikukkujatena, kui mõni meetod nende puhul ei toimi. Nad annavad alla või hakkavad arvama, et nendega on midagi põhimõtteliselt valesti. Sellise arusaama sisendamine inimesele on äärmiselt julm.
Õige suhtumine peaks alati olema: „Proovime igasuguseid asju ja vaatame, mis töötab!“
Paljud inimesed loodavad, et kui nad endaga piisavalt palju tööd teevad, vabanevad nad lõpuks täielikult ärevusest, vihast ja teistest ebameeldivatest emotsioonidest. Milline on teie arvates realistlik eesmärk vaimse tervise parandamisel?
Mõista, et emotsioonid kannavad endas teavet. Teie keha ja meel annavad märku, et miski vajab tähelepanu.
Näiteks viha annab teada, et midagi on VALESTI ja te võite olla ohus.
Ma ei sooviks, et keegi oma emotsioonidest ilma jääks. Nendega tuleb alati arvestada. Me lihtsalt ei taha, et emotsioonid kogu etendust juhiksid.
Me tahame õppida teadlikult tegutsema, mitte automaatselt reageerima.
Kuidas aru saada, et eneseanalüüs ja praktilised harjutused hakkavad vilja kandma, isegi kui keerulised emotsioonid pole kuhugi kadunud?
Siis, kui hakkame seniseid käitumistsükleid katkestama ja teeme üha sagedamini teistsuguseid valikuid.
Ja iga kord, kui langeme tagasi vanasse käitumismustrisse, tuleks sellele teadlikult otsa vaadata. Märgata, mida tegime teisiti, mida õppisime vana mustri äratundmisest ja kuidas suutsime end taas õigele rajale suunata.
See on nagu treenimine. Te ei pruugi jõusaalis käies märgata iga päev väikeseid muutusi, kuid ühel hetkel avastate: „Vau, varem oli mul selle raskuse tõstmisega tõsiseid raskusi, aga nüüd olen palju tugevam!“
Millist järgmistest probleemidest on teie töökogemuse põhjal kõige keerulisem ja vaevanõudvam muuta või ületada: ärevus, viha, paanikahood, sundmõtted või püsiv kurvameelsus?
Ilmselt sundmõtteid.
Väga pikka aega käsitleti minu erialal obsessiiv-kompulsiivset häiret (OKH) ärevushäirena. Tegelikult on see üks neuroerinevuse vorme. Seetõttu oleme alles jõudmas paremate sekkumis- ja ravistrateegiateni.
Püüame pidevalt juurde õppida, et oskaksime inimesi paremini aidata.
Kui olete varem oma probleemidega võidelnud ja teraapia pole aidanud, siis pole see teie süü. Mitte teie ei kukkunud teraapias läbi, vaid teraapia vedas teid alt.
Loodetavasti leiate endale sobiva spetsialisti, kellel on uuemad teadmised ja teistsugune lähenemine.
Kõik need probleemid võivad inimese elu tõsiselt halvata ning igaüks, kes nendega võitleb, väärib tuge.
Toimetuse märkus: Intervjuu on tõlgitud inglise keelest autori vastustest, säilitades tema vahetu ja kohati jõulise väljenduslaadi. Harperi väide, et obsessiiv-kompulsiivne häire on neuroerinevuse vorm, peegeldab tema käsitlust. Kehtivates diagnostilistes klassifikatsioonides liigitatakse OKH obsessiiv-kompulsiivsete ja nendega seotud häirete hulka.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele