Uuring: Eesti inimesed saavad kiirabilt kiiret abi
Tervisekassa viis tänavu läbi kiirabikaartide analüüsi, et saada ülevaade praeguse kiirabivõrgustiku toimivusest ning tuvastada piirkondlikud erinevused väljakutsete olemustes (profiilides) ja kohalejõudmise aegades.
Analüüs hõlmas kokku 268 397 väljakutset, millest suurema enamuse moodustasid C-prioriteediga juhtumid (55%).
Foto: Shutterstock
Uuringu eesmärk on aidata kavandada vajaduspõhiseid muudatusi, sealhulgas kiirabibaaside ja -brigaadide paiknemist ning ressursside efektiivsemat jaotust.
Kiirabi järjekordadega seoses algatatud riiklikud järelevalvemenetlused veel lõppenud ei ole, ent terviseameti peadirektor on loonud töörühma, mille eesmärk on parandada erakorralise meditsiini osakondade, häirekeskuse ja kiirabibrigaadi pidajate koostööd.
Eesti kiirabi liidu (EKL) juhatuse esimeheks valiti möödunud reedel Tallinna Kiirabi operatiivjuht Taavet Reimers. Juhatuse aseesimeheks valiti doktor Tuuli Paju Tartu Kiirabist.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.