Uuring: Eesti inimesed saavad kiirabilt kiiret abi
Tervisekassa viis tänavu läbi kiirabikaartide analüüsi, et saada ülevaade praeguse kiirabivõrgustiku toimivusest ning tuvastada piirkondlikud erinevused väljakutsete olemustes (profiilides) ja kohalejõudmise aegades.
Analüüs hõlmas kokku 268 397 väljakutset, millest suurema enamuse moodustasid C-prioriteediga juhtumid (55%).
Foto: Shutterstock
Uuringu eesmärk on aidata kavandada vajaduspõhiseid muudatusi, sealhulgas kiirabibaaside ja -brigaadide paiknemist ning ressursside efektiivsemat jaotust.
Kiirabi järjekordadega seoses algatatud riiklikud järelevalvemenetlused veel lõppenud ei ole, ent terviseameti peadirektor on loonud töörühma, mille eesmärk on parandada erakorralise meditsiini osakondade, häirekeskuse ja kiirabibrigaadi pidajate koostööd.
Eesti kiirabi liidu (EKL) juhatuse esimeheks valiti möödunud reedel Tallinna Kiirabi operatiivjuht Taavet Reimers. Juhatuse aseesimeheks valiti doktor Tuuli Paju Tartu Kiirabist.
Roojamissagedus on indiviiditi erinev ning normi piirid on avarad. Tervel inimesel võib normaalne olla nii igapäevane sooletegevus kui ka roojamine kolm korda nädalas, eeldusel, et roojamine on pingutuseta ja roe pehme. Anname olulisest ülevaate.