Tervisekassa maksab nüüd rohkem üüri, aga hoiab kuus 1250 eurot kokku
Tervisekassa, mida paljud kutsuvad endiselt haigekassaks, tegutses viimased aastad bussijaama kõrval Lastekodu tänaval. Neljal korrusel oli kasutusel ligi 2800 ruutmeetrit, kirjutas Äripäev, kellele tervisekassast saadeti neljapäeva pärastlõunal täpsemaid arve rendikulude kohta.
Uues kohas Liivalaia tänaval uues Arteri kvartali tornis on pinda vähem, vaid 1900 ruutmeetrit. See tähendab, et kõik 200+ töötajat korraga tööle ei mahuks, vaid ruumi on pooltele. Kuid tervisekassa on pandeemia ajast saati soosinud kaugtööd ja seetõttu ei olegi kõigi korraga majas hoidmine eesmärk.
Lastekodu tn 48 kinnistu omanik oli tervisekassa rendi ajal Urmas Sõõrumaa osalusega Aswega AS. 2023. aastal tasus tervisekassa Aswegale kokku 591 683 eurot ning 2024. aasta oktoobrini kokku 527 731 eurot.
2024. aasta septembrist on tervisekassa tasunud kontori kulusid Arter Kinnisvara OÜ-le. Mullu maksti 15korruselises ärimajas kahel korrusel asuva pinna eest 301 705 eurot. Selle sees oli ka sisustuse eest tehtud ühekordne makse 126 000 eurot.
Selle aasta kuue kuuga on tervisekassa maksnud Arteri kontori eest 381 578 eurot, kahega korrutades ulatuks summa aasta lõpuks 763 000 euroni.
Kui eelmisel aastal oli uue kontori üürisumma 41 000 euro kuus, siis sel aastal makstakse ligi 51 000 eurot kuus. Sellele lisanduvad muud kulud. Bussijaama juures maksis tervisekassa üüri 33 500 eurot kuus, pluss muud kulud.
Tervisekassa kommunikatsioonijuhi Dan Lõhmuse sõnul on üürilepingu maksumus konfidentsiaalne info. Küll andis ta teada, et kõik Arteriga seotud kulud koos lisadega on ühes kuus sõltuvalt kommunaalkuludest ligi 63 000 eurot.
“Eelmises kontoris olid need lepingu lõppemise eel tõesti väiksemad. Samas tuli tervisekassal maksta eraldi juurde nii turvateenus kui ka majahalduri tasu.”
Varem on tervisekassa avalikkusele teada andnud, et uues kontoris hoitakse vana kohaga võrreldes kulude pealt kümne aastaga kokku 150 000 eurot.
Lõhmuse selgitusel oli vana kontor amortiseerunud ning sel oli kaasaegseid töökeskkonna nõudeid arvestades mitu puudust, alates muutunud töökorraldusele (hübriidtöö) mittesobivast ruumipaigutusest kuni kütte- ja ventilatsiooni ebaoptimaalse toimimiseni.
“Kehtiva lepingu kohaselt oli rendileandjal õigus renditasu iga-aastaselt tõsta, mida rutiinselt rakendati. Konsulteerides rendileandjaga kontoritaristu võimalikke perspektiive, sh kommunikeerides rendileandjale tervisekassa ootusi kontoriruumidele, tekkis arusaam, et uue võimaliku rendilepingu sõlmimise eeltingimus on ruumide remontimine, mis väljendub rendimäära olulises tõusus,” lausus Lõhmus.
Hetkel kuum
Sellises suurusjärgus rendihinna tõusust lähtuti ka Arteri kontori ja Lastekodu tänava kontori kulukalkulatsiooni koostamisel.
“Kokkuvõtvalt tuleneb 10 aasta peale kokkuhoid projektsioonist, kus on aluseks võetud eelmise asukoha eeldatav rendilepingu tõus. Muu hulgas on valemist välja jäetud parkimiskulu, lähtuvalt võimalusega see iga hetk peatada,” ütles Lõhmus.
Tervisekassa kaalus ka teisi äripindu, ent kõiki argumente arvesse võttes osutus Arteri ärikeskus Lõhmuse sõnul hinna-kvaliteedi suhtes kõige sobivamaks.
Kolimiseks olid argumendid ja arvutused olemas
Eelmine tervisekassa nõukogu esimees, sotside liige Riina Sikkut meenutas, et kolimise otsus oli tehtud enne tema nõukogu liikmeks saamist. Küll käis teema korra nõukogust läbi, kuna riigikogus küsiti selle kohta.
Nõukogu sai juhtkonnalt ülevaate, et vanas kohas leping lõppes ning nagunii oli asutusel vaja kolida. Uue pinna valimisel oli kriteerium, et kulud ei tohi varasemaga võrreldes kasvada. “Nõukogule sellest piisas, et nii argumendid kui ka arvutused olid olemas ja me eraldi seda teemat rohkem ei käsitlenud,” sõnas Sikkut.
Sikkut märkis, et tervisekassa on tegutsenud väga efektiivselt, tegevuskulud on olnud alla 1 protsendi kogu eelarvest ja need külmutati nõukogu otsusega 0,93 protsendi tasemele.
“Eelmise aasta koondamine oli tervisekassal päris karm. Eks kõik sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused seda tegid ja see oligi iga juhi otsustada, kes koondas rohkem, et allesjäänutel palka tõsta, ja kes hoidis rohkem inimesi ja vältis palgatõusu,“ lausus Sikkut.
Seotud lood
Probleemid tervishoiukuludega on suuremad kui üks õnnetu suvepäev, kuid valesid signaale ei tohi kokkuhoiu ajal ka anda, ütles tervisekassa nõukogu liige Hando Sutter.
Sotsiaalminister Karmen Joller kutsus reedeks kokku tervisekassa nõukogu erakorralise koosoleku. Teemaks on tervisekassa tänuüritus. Riigikogu erikomisjon aga hakkab uurima tervisekassa büroovahetuskulusid ja ootab dokumente 15. augustiks.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele