Ülle Ani: nikotiinivabadus saab alguse lootusest ja toetusest
Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine on jätkuvalt üks olulisemaid välditavaid haigestumise ja enneaegse suremuse põhjuseid. Eestis tarvitab igapäevaselt mõnda nikotiini sisaldavat toodet ligi veerand täiskasvanutest ning eriti murettekitavalt levib nikotiinisõltuvus noorte hulgas. Pere- ja eriarstidel on siin keskne roll – mitte ainult haiguste ravis, vaid ka sõltuvuse ennetamises ja ravis.
Kuna aasta algus annab paljudele tõuke midagi oma elus muuta, siis on tervishoiutöötajatel just siis vastas patsiente, kes soovivad tuge suitsetamisest loobumiseks.
Meditsiiniuudised korraldab koostöös Medicumi nõustamis- ja koolituskeskusega 22. jaanuaril 2026 veebiseminari “Tubakast ja nikotiinist priiks”, kus tervishoiutöötajatele annavad nõu doktor Ülle Ani ja sõltuvustele spetsialiseerunud psühholoog Lauri Pihkva.
Doktor Ani andis samal teemal nõu veebiseminaril ka 2025. aasta jaanuaris. „Nikotiinisõltuvus ei ole pelgalt halb harjumus, vaid psühhiaatriline haigus,“ rõhutas ta. RHK-10 järgi klassifitseeritakse tubaka pidev tarvitamine koodiga F17.25 ehk vaimse ja käitumishäirena, mis on seotud aine tarvitamisega. Selline määratlus aitab arstidel mõista, et sõltuvus vajab samasugust järjekindlat käsitlust nagu iga teine krooniline haigus.
Nikotiini sõltuvuse mehhanism
Nikotiin aktiveerib N-atsetüülkoliini retseptoreid ning vallandab dopamiini ja noradrenaliini vabanemise aju mesolimbilises süsteemis. Need biokeemilised muutused loovad rahulolu- ja ergutustunde, millele järgneb kiire tolerantsuse kujunemine. Pikaajalise tarvitamise korral muutub dopamiinergiline süsteem sõltuvaks nikotiini pidevast stimuleerimisest. Kui nikotiin äkitselt ära jääb, tekivad võõrutusnähud – ärrituvus, keskendumisraskused, unetus, kõhukinnisus ja kehakaalu tõus. Seetõttu tuleb loobumisprotsessis toetada nii psühholoogilist kui ka füsioloogilist kohanemist, vahel koos medikamentoosse ajutise raviga.
Arsti roll: viis Ad (Ask, Advise, Assess, Assist, Arrange)
Rahvusvahelistel juhistel põhinev „5A“ metoodika on praktiline tööriist igale tervishoiutöötajale:
- Küsi (Ask) – fikseeri iga patsiendi suitsetamisstaatus.
- Soovita (Advise) – anna selge ja isikupärastatud soovitus loobuda.
- Hinda (Assess) – uuri patsiendi valmisolekut muutuseks.
- Aita (Assist) – paku sobivaid ravivõimalusi ja nõustamist.
- Korralda (Arrange) – kordusvisiitidel toetus ja vajadusel ravi individuaalne korrigeerimine.
„Ka kõige lühem vestlus võib olla oluline pöördepunkt,“ märkis Ani ja lisas, et iga loobumiskatse on väärtuslik kogemus, mitte läbikukkumine. Statistika näitab, et lõplik loobumine õnnestub vahel alles 3.–4. katsel.
Mittefarmakoloogiline ja farmakoloogiline ravi
Loobumise toetamisel eristatakse kahte põhisuunda – nõustamine ja farmakoteraapia.
Hetkel kuum
Mittefarmakoloogilised meetodid hõlmavad motiveerivat intervjueerimist, individuaal- või grupinõustamist ning kirjalikke abimaterjale. Arsti ja patsiendi regulaarne kontakt on võtmetähtsusega.
Uuringute järgi saavutatakse üksnes nõustamise abil 8–9% püsiv loobumine, ent ravimitega kombineerituna tõuseb edukuse määr kuni 16% – hinnates ühe katse efektiivsust; kuid alati on võimalik alustada uuesti suitsuvaba perioodi!
Farmakoloogilised võimalused jagunevad:
- Nikotiini asendusravi (plaastrid, nätsud, losengid, pihustid) – aitavad vältida järsku nikotiinitaseme langust, võimaldades sõltuvust järk-järgult vähendada.
- Bupropioon – dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor, avaldab dopamiinergilist stimulatsiooni, vähendades nn suitsunälga ja ärajäämanähte.
- Varenikliin – osaline agonist, mis blokeerib nikotiini retseptorid, kuid säilitab dopamiinergilise stimulatsiooni (hetkel turustamine peatatud).
„Nikotiinasendusravi tõstab loobumise tõenäosust 1,6–2,3 korda, kuid ükski ravim ei tee imet – need on vaid abivahendid abstinentsi vähendamiseks,“ selgitas Ani.
Praktilised soovitused
- Küsi iga visiidi ajal suitsetamise kohta ja märgi see haiguslukku.
- Seosta patsiendi konkreetne haigus (nt hüpertensioon, krooniline bronhiit, GERD) tubakatarvitamisega.
- Soovita loobumist ja paku tuge, sealhulgas farmakoteraapiat.
- Suuna vajadusel spetsialiseeritud nõustamiskabinetti.
„Meie ülesanne on pakkuda mitte ainult ravi, vaid ka lootust. Iga suitsetamisest loobunu vähendab oma krooniliste haiguste riski ja parandab oluliselt elukvaliteeti – ning arst on selles protsessis patsiendi kõige olulisem liitlane,“ rõhutas Ani.
Seotud lood
Nikotiini tarvitamine on olulisel määral seotud psüühilise ja füüsilise tervisega. Kuigi traditsiooniliste sigarettide kasutamine on viimastel aastatel vähenenud, on alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, nagu e-sigaretid ja nikotiinipadjad, populaarsus järjest kasvanud.
Tubaka- ja nikotiinitoodete rohke tarvitamine on Eestis suureks probleemiks, mida süvendab tubakatööstuse uute toodete turule toomine. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis haarab nii noori kui ka vanemaid kasutajaid, muutes sõltuvuse tekkimise ja leviku veelgi ulatuslikumaks.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloog Vahur Valvere ja Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokene rääkisid kuu alguse “Tervisetarga” saates sellest, miks vähk tekib, kuidas sõltuvused kujunevad ja millisel moel riskikäitumine, sealhulgas suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, võivad kasvajate arengut soodustada.
Soome Terveystalo peahambaarsti kinnitusel näeme praegu alles esimesi märke nikotiinipatjade ja e-sigarettide mõjust inimeste suuõõne tervisele. Ehkki pikaajalise kasutamise mõjude kohta on veel infot vähe, on juba teada, et need võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
Ida-Tallinna Keskhaigla Aktsiaselts kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinnas Ravi tn 27 asuvate ruumide üürile andmiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele