Uuring: soomlaste surmapõhjused on 20 aasta jooksul muutunud
Soome statistikaameti andmete põhjal tehtud uuringust ilmnes, et soomlaste surmapõhjused on aastail 2000-22 märkimisväärselt muutunud. Kui vähisuremus on kahanenud, siis näiteks Alzheimerist tingitud suremus on kuuekordistunud.
Ajakirjas The Lancet avaldatud Washingtoni ülikooli meditsiinikooli tervisemõõdikute ja -hindamise instituudi (IHME) 204 riigi ja territooriumi hõlmanud analüüsist ilmnes, et inimesed elavad küll 20 aastat kauem kui 1950. aastal, ent noorukite ja noorte täiskasvanute suremus kasvab.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.