Miks Eesti mehed üha hiljem isaks saavad ja kuidas see nende tervist mõjutab?
Kui 30 aastat tagasi olid esmakordselt isaks saanud mehed enamasti 20–29aastased, siis nüüd on see vanus umbes kümne aasta võrra tõusnud. Märgatavalt on kasvanud ka 40–44aastaselt isaks saavate meeste osakaal. Vaikne vananemine võib kaasa tuua tervisemuresid ja eluviisitegurid, mis võivad omakorda mõjutada viljakust ja mehe lapse saamise võimalusi.
Eesti rahvaarv väheneb madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu. Et riik püsiks elujõuline, on oluline, et sünniks rohkem lapsi. “Laste saamine on kahe inimese ühine otsus, kuid meeste roll selles on sageli alahinnatud. Laste saamiseks on vaja teadlikku otsust ja valmisolekut vastutust kanda. On mõistlik soovida enne lapse saamist kindlustada oma tööelu ja olme. Samas on selge, et lapsed ei sünni kooselus ainult naistele, vaid on mõlema partneri ühine soov ja vastutus,” selgitas Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht, vanemarst-õppejõud Kristjan Pomm.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele