Pearingluse-teemaline vebinar toimub 12.05.2026 kell 14.00. Registreeruda saab SIIT.
Miks tekib pearinglus just äkki – näiteks hommikul voodist tõustes?
Kui inimesel esineb healoomuline paroksüsmaalne asendipearinglus, siis võib kaebuse üheks provatseerivaks faktoriks olla lamavast asendist istukile tulemine, muud provatseerivad asendid on näiteks ette kummardamine, pead kuklasse panemine ja voodis külje keeramine.
Teiseks põhjuseks võib olla ortostaatiline hüpotensioon, mille korral vererõhk langeb liialt asendi muutusel, nt lamavast või istuvast asendist püsti tulles.
Kuidas teha vahet nn tavalisel pearinglusel ja olukorral, kus peaks kiiresti arsti poole pöörduma?
Peamised ohumärgid on kaasuvad neuroloogilised kaebused, sh düsartria, pleegia, parees, diplopia, esmakordne intensiivne kuklapeavalu. Nagu eespool mainitud, võib pearinglus olla insuldi sümptomiks, ka ainsaks sümptomiks, kuid võib esineda ka koos eelnimetatud kaebustega.
Kas pearinglus võib olla seotud ka stressi või ärevusega – ja kuidas seda ära tunda?
Pearinglus võib ise tõsta ärevuse taset ja vastupidi – märkimisväärne ärevus võib põhjustada pearinglust.
Kui pearinglus kaasneb ärevushäiretega, siis tavaliselt kestab pearinglus minuteid, mitte päevi, on pigem ebaspetsiifiline oma iseloomult, võib olla provotseeritav, näiteks mõnes keskkonnas viibimisest (kinnised ruumid, sh lift). Samuti, kui inimene peab kodust lahkuda, viibima rahvarohketes kohtades jne.