Aneemia taga võib peituda palju enamat kui rauapuudus
Aneemia on üks sagedasemaid vereanalüüsis ilmnevaid kõrvalekaldeid, kuid selle põhjused ulatuvad raua- ja vitamiinipuudusest tõsiste vereloomehäirete ning kasvajaliste haigusteni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa rõhutab, et aneemia ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mille puhul on määrava tähtsusega põhjuse väljaselgitamine.
Äripäeva raadio saates „Tervisetark“ selgitas Viigimaa, et aneemia diagnoosimine on lihtne – piisab kliinilisest vereanalüüsist, kus hemoglobiinisisaldus jääb alla normväärtuse. Oluliselt keerulisem on aga mõista, miks hemoglobiin langenud on.
„Hemoglobiini langus alla normväärtuse ongi juba aneemia, aga mis on selle aneemia põhjus? See on põhiküsimus,“ rõhutas Viigimaa.
Tema sõnul ei piisa üksnes hemoglobiinisisalduse hindamisest. Arst peab analüüsima ka teisi vereanalüüsi näitajaid ning asetama tulemused patsiendi anamneesi ja kliinilise seisundi konteksti.
Organismi kohanemisvõime võib seejuures olla märkimisväärne. Aeglaselt süveneva aneemia korral võib patsient püsida suhteliselt heas üldseisundis ka väga madala hemoglobiinisisalduse korral. Kiire hemoglobiinilangus võib seevastu põhjustada raske hapnikupuuduse, minestamise ja eluohtliku organfunktsioonide häirumise.
Tuleb otsida rauapuuduse põhjust
Rauavaegus on aneemia kõige sagedasem põhjus, kuid selle tekkemehhanismid erinevad vanuse ja soo lõikes. Lastel ja noorukitel võib rauapuudus kujuneda kasvuspurtide ajal, mil organismi vajadus ületab toiduga saadava rauakoguse. Riski suurendavad intensiivne sportimine ja ühekülgne toitumine. Viljakas eas naistel lisanduvad menstruatsiooniga seotud verekaotus ning rasedusaegne suurenenud rauavajadus. Eakamatel võivad rauapuudust soodustada piiratud toiduvalik ja toitainete halvenenud imendumine.
Erilist tähelepanu soovitab Viigimaa pöörata naistele, kellel esinevad vererohked menstruatsioonid ja ravile halvasti alluv rauavaegusaneemia. Nende sümptomite taga võib peituda kaasasündinud hüübimishäire, mis on hematoloogi sõnul aladiagnoositud haigusrühm.
Kaasasündinud veritsushäirele võivad viidata ka korduvad ninaverejooksud või ebaharilikult tugev veritsus operatsiooni või trauma järel. Veritsushäired esinevad ka meestel, kuid need ei väljendu enamasti aneemiana.
Rauavaegusaneemia käsitlus kuulub Viigimaa sõnul valdavalt esmatasandile ja hematoloogile jõuavad keerulisemad juhud juhud, kus ei leita sobivat ravimit. Hematoloogile suunamine toimub e-konsultatsiooni kaudu, mille käigus saab eriarst soovitada täiendavaid uuringuid ja ravi või otsustada patsiendi vastuvõtu vajaduse.
Vitamiinipuuduse taga võib olla imendumishäire
Lisaks rauavaegusele võivad aneemiat põhjustada B12-vitamiini ja foolhappe puudus.
Viigimaa toob esile pernitsioosse aneemia – autoimmuunhaiguse, mille korral mao limaskesta kahjustus takistab B12-vitamiini omastamist. Selle tagajärjed ei piirdu kehvveresusega, vaid võivad hõlmata närvisüsteemi kahjustusi ja kognitiivseid häireid. Viigimaa rõhutas, et sellised patsiendid vajavad eluaegset asendusravi ning ravimi manustamisviisi valikul tuleb arvestada imendumishäirega.
Erilise riskirühma moodustavad patsiendid, kellel on magu osaliselt või täielikult eemaldatud, sealhulgas bariaatrilise operatsiooni läbinud. Viigimaa sõnul on tema hematoloogilises praktikas ette tulnud ka juhtumeid, kus aastaid varem tehtud operatsiooni järel kujunenud raske vitamiinipuudus on põhjustanud mitme vererakuliini näitajate tõsise languse. „Patsient on operatsiooni ise juba unustanud ja arstideni pole teave jõudnud,“ tõi ta markantse näite.
Hetkel kuum
Hemolüüs ja aplastiline aneemia vajavad eriarsti käsitlust
Aneemia põhjuseks võib olla ka erütrotsüütide enneaegne lagunemine ehk hemolüüs. Selle taga võivad olla nii pärilikud kui ka omandatud haigused, sealhulgas autoimmuunsed protsessid. Autoimmuunse hemolüüsi korral ründab immuunsüsteem organismi enda punavererakke. Raviks kasutatakse immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, teatud haruldaste haiguste korral ka komplemendisüsteemi inhibiitoreid.
Teine raske mittekasvajaline vereloomehaigus on aplastiline aneemia, mille puhul luuüdi vereloome on puudulik. Haigus võib olla eluohtlik ning ravivalik sõltub muu hulgas patsiendi vanusest. Noorematel raske haigusega patsientidel võib osutuda vajalikuks allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine, vanematel kasutatakse ka immunosupressiivset ravi.
Kerge aneemia võib olla kasvaja esimene tunnus
Viigimaa hoiatab alahindamast ka tagasihoidlikku hemoglobiinilangust. „Näiteks mehel, kelle hemoglobiinisisaldus on 125–128 g/l, võib näiliselt väike kõrvalekalle olla seedetrakti kasvaja esimene tunnus,“ juhtis ta tähelepanu. Seetõttu rõhutab ta ka jämesoolevähi sõeluuringutes osalemise olulisust.
Harvematel juhtudel võib vereanalüüsi kõrvalekallete uurimine viia luuüdi biopsiani, mille käigus avastatakse hoopis muu kasvaja, näiteks kopsu-, rinna- või eesnäärmevähi levik luuüdisse. Samas ei välista aga korras vereanalüüs tema sõnul tõsist haigust ja ka verehaigust. „Inimest tuleb vaadelda tervikuna. Tuleb ühendada anamnees, patsiendi läbivaatus, laboratoorsed ja vajadusel radioloogilised uuringud,“ rõhutas Viigimaa.
Rauaravi ei tohiks alustada diagnoosita
Tagasi tulles rauavaegusaneemia juurde rääkis Viigimaa, et kuna suukaudsed rauapreparaadid võivad põhjustada mitmeid seedetrakti kõrvaltoimeid, võib sobiva preparaadi leidmine tähendada vahel mitme ravivõimaluse proovimist. Halva taluvuse korral võib osutuda vajalikuks intravenoosne rauaravi. „Väsimuse tõttu omal käel rauapreparaate tarvitada siiski ei tohiks. Erinevalt vees lahustuvatest vitamiinidest võib raud organismis liigselt ladestuda ja kahjustusi põhjustada,“ juhtis ta tähelepanu.
Viigimaa peab põhjendatuks kliinilise vereanalüüsi tegemist kord aastas, kuigi tunnistab, et kõik perearstid ei jaga seda seisukohta. „Varasemad analüüsid annavad olulise võrdlusmaterjali, kui hiljem tekib verehaiguse kahtlus,“ toob ta välja.
Aneemia ennetus on aga tema sõnul igav – ikka mitmekesine ja täisväärtuslik toitumine.
Kuula ka 16.10.26 Tervisetarga saadet
Saate tõi kuulajateni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ning valmimist toetas Abbvie.
Seotud lood
Äge müeloidleukeemia on haruldane, kuid kiiresti arenev pahaloomuline vereloomehaigus, mille esimesed sümptomid võivad meenutada tavalist viirusinfektsiooni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-vanemarst doktor Katrin Palk rõhutas „Tervisetarga“ saates, et palaviku, väsimuse ja veritsuste koosesinemisel tuleks pöörduda arsti poole ning teha vereanalüüs.
Vereloomehaigused kõlavad hirmutavalt, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa rõhutas “Tervisetarga” saates, et veri ise ei „jää haigeks“ – haigus tekib vereloomes ehk luuüdis, kus toodetakse kõik vererakud.
17. aprillil tähistatakse rahvusvahelist hemofiiliapäeva, et tõsta teadlikkust eri veritsushäiretest. Ehkki hemofiilia sümptomid võivad kergesti märkamatuks jääda ning tagajärjed olla tõsised ja eluohtlikud, võimaldab ravi areng üha paremat elukvaliteeti.
Tartu ülikooli kliinikum tähistab teisipäeval 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis. Meetod pani aluse nii praegusele kardiokirurgiale kui hilisemalt ka EKMO kasutuselevõtule Eestis.
Vaata ka infotunni videosalvestust!
Patsiendikindlustuse pikendamisel ei pea tervishoiuteenuse osutaja senist poliisi automaatselt jätkama. Turul on nüüd kolm erineva ülesehitusega patsiendikindlustuse lahendust: PZU pakub kahte lahendust ning IIZI vahendusel on saadaval ka Lloyd’si kindlustusturul põhinev lahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele