Iige Viigimaa: kõiki vereloomehaigusi ei pea kohe ravima
Vereloomehaigused kõlavad hirmutavalt, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa rõhutas “Tervisetarga” saates, et veri ise ei „jää haigeks“ – haigus tekib vereloomes ehk luuüdis, kus toodetakse kõik vererakud.
Loe AI kokkuvõtet
Veri ei ole pelgalt punane vedelik, vaid koos vereloomega funktsionaalne elund – organismi üks suuremaid “tehaseid“. Luuüdis paiknevad multipotentsed tüvirakud, mis suudavad nii iseennast taastoota kui ka diferentseeruda kõikideks vererakkude liinideks. Vereloome on täpselt reguleeritud protsess, mida juhivad raku- ja organitasandi mehhanismid. Kui see regulatsioon häirub, võib rakke tekkida liiga palju, liiga vähe või tekivad kvalitatiivselt defektsed rakud.
Seotud lood
Seekordses “Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, kuidas tekib veri, millised on levinumad vereloomehäired ning mida tähendab kroonilise lümfotsüütleukeemia diagnoos ja ravi tänapäeval.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele