USAs leiti kokku umbes 41 miljoni inimese tarbitavas joogivees jälgi ravimitest - nii antibiootikume- suguhormoone kui ka valuvaigisteid- vahendas novaator.ee. Seni on ravimite kontsentratsioon veel madal- tugevalt allpool ravimidoose- ent fakt iseenesest on mõtlemapanev. Kuidas ravimid joogivette satuvad? Organism omistab osa ravimist- teine osa aga kandub kanalisatsiooni. Kuigi veepuhastusjaamad eemaldavad enamiku orgaanilisest ainest ning lämmastikust-fosforist- ei eemalda nad lahustunud ravimeid. Puhastatud vesi lastakse tagasi looduslikesse veekogudesse - millest omakorda võetakse ja puhastatakse joogivett- tekib ringlus. Kuigi kontsentratsioonid on väikesed- siis sellise ringluse tulemusel need kasvavad ning eri ravimite mõju kombineerudes võib mingil hetkel teadlaste arvates muutuda inimesele oluliseks. Näiteks Philadelphias leiti joogiveest 56 ravimi või nende lagunemissaaduse jälgi- nende hulgas valuvaigisteid- nakkushaiguste ravimeid- astmaravimeid- aga ka ravimeid kõrge kolesteroolitaseme- langetõve- südamehaiguste vastu. Eestis ravimitega joogivee reostust kartma ei pea- kuna meil selliseid suletud ringe ei teki - veevarustuses kasutatakse põhjavett ning näiteks Tallinna puhul puhastatud Ülemiste järve vett- puhastatud heitvesi aga juhitakse Soome lahte. Eestis on joogiveevarusid piisavalt- puudub vajadus kasutada reostunud pinnavett joogiveena. Eesti joogivees on probleeme näiteks fluoriga ja kõrgendatud radioaktiivsusega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:07
Mida teha, kui lapsel on kõhukinnisus? Lastegastroenteroloogid selgitavad
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele