Ainult tellijatele
7. aprill 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti vajab riiklikku diabeediprogrammi

Ainuüksi Euroopas ohustab eeldiabeet ligikaudu 60 miljonit inimest- kirjutas Päevaleht. Europarlament võttis vastu diabeedideklaratsiooni- millele kirjutas alla 423 europarlamendi liiget 732-st. Euroopa Nõukogu koostas juhised tervislike eluviiside propageerimiseks ja II tüüpi diabeedi ennetamiseks- sest diabeet on üks peamisi Euroopa Liidu kodanike surma ning elukvaliteedi halvenemise põhjustajaid. Teine oluline tegur on asjaolu- et II tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi diagnoositakse liiga hilja ning sageli avastatakse tüsistused alles diagnoosi määramisel. Kolmandaks põhjuseks on see- et ennetusmeetmete- varase avastamise ja diagnoosimise ning haiguse tõhusa ravi tulemuseks võib olla Euroopa rahvastiku diabeedist tingitud suremuse vähenemine- keskmise oodatava eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõus. Ühinenud rahvaste organisatsioon on omakorda diabeedi kohta seisukoha võtnud ÜRO resolutsiooni kujul. Dokument kutsub kõiki liikmesriike- asjaomaseid ÜRO süsteemi organisatsioone ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone- samuti kodanikuühiskonda koos valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga tähistama kohasel viisil ülemaa-ilmset diabeedipäeva- et suurendada avalikkuse teadlikkust diabeedist- selle komplikatsioonidest- vältimisest ja hooldusest- sealhulgas hariduse ja massiteabevahendite kaudu. See julgustab liikmesriike koostama riiklikku strateegiat diabeedi vältimiseks- raviks ja hoolduseks kooskõlas oma tervishoiusüsteemi säästliku arenguga. Küsimusele- miks Euroopa ja maailma tipp-poliitikud selliste teemadega tegelevad ja ametlikke seisukohti väljendavad- võiks vastata nii: diabeet on krooniline ja süvenev tõsine seisund- mille all kannatab EL-is enam kui 25 miljonit inimest. Eeldatavasti kasvab see arv 2025. aastaks 16% võrra.  Ainuüksi Euroopas ohustab eeldiabeet ligikaudu 60 miljonit inimest. Seega aitab EL-i diabeedistrateegia EL-i liikmesriikides rahvatervise kulusid kontrolli all hoida- sest diabeeditüsistuste kulud moodustavad kõigist tervishoiukuludest 5-10%. Otseselt kulutatakse diabeediravile maailmas praegu 286 miljardit USA dollarit. 2025. aastaks tõuseb see 396 miljardi dollarini. Prantsusmaal on aastased kulutused ühe diabeetiku kohta 3084 eurot ehk 48 110 krooni.Milline on olukord Eestis? •• 2006. aasta andmetel on Eestis teadaolevalt 40 000 suhkur-tõbist- neist 11 500 süstis insuliini ning 28 500 ravis ennast vere suhkrusisaldust langetavate tablettidega. •• Arvatakse- et suhkurtõbiste arv ähvardab 2010. aastaks kahekordistuda- seega on viimane aeg midagi ette võtta. •• Samas tempos jätkates ei ole Eesti tervishoiu eelarve tulevikus suuteline katma diabeedi tagajärjel tekkinud kulutusi- samuti pole võtta piisaval määral tervishoiutöötajaid- et hooldada haigestunuid. •• Suure ressursside kokkuhoiu tagaks tõhus ennetustöö- sest 90%-l haigusjuhtudest on tegemist II tüüpi diabeediga- millesse haigestumine on pooltel juhtudel tingitud eluviisidest - vähesest liikumisest ja valest toitumisest.Kiiresti on vaja toimivat programmi •• Juba 2006. aastal korraldatud tervisekäitumise uuringu tule-mused näitavad- et ligi pooled (46-5%) Eesti inimestest on ülekaalus või rasvunud. ••Kõige tõsisem on kaaluprobleem väikese sissetulekuga (2000-3999 krooni) meeste ja naiste ning suure sissetulekuga (üle 7000 krooni) meeste seas- kellest 55% on ülekaalulised või rasvunud. Samuti tuleb endale teadvustada- et kord juba tekkinud suhkurtõbi puudutab meid kogu elu.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708