Hambaaukude ravimise asemel hambad plombeeritakse. Külmavõetud
jäsemete ravimise asemel nad amputeeritakse- vahendas
Novaator.
See on tänapäeva meditsiini tase- kuid üsna suure tõenäosusega võib
sellistest meetoditest peagi lugeda vaid meditsiiniajalugu
käsitlevatest raamatutest- sest teadlased on juba tegemas esimesi
katseid hävinud kudede taastamisel- kirjutas Wired.
Samal teemal aripaev.eeKülmavõetud jäsemeid pole enam vaja
amputeerida
Hambad on inimese organismi kõige tugevamad osad. Kõvaduse annavad
neile hamba sisemuses olev spetsiaalne luukude dentiin ning seda
kattev hambaemail. Dentiin ja hambaemail koosnevad mineraalidest-
peamiselt apatiidist. Mineraalid on tundlikud keemilise rünnaku
suhtes. Näiteks hapetes on enamik mineraale suuremal või vähemal
määral lahustuvad.
Suus elavad bakterid eritavad happeid- mis seejärel hambaid
lagundama asuvad. Asi pole küll nii hull- et iga söögikorra järel
vältimatult osa hambakoest hävineks- sest keha saab hambaid
taasehitada- sinna vajalikke mineraalaineid suunates. Sellele
vaatamata kipub happerünnak olema pisut kiirem ning käik hambaarsti
juurde tuleb kõigil varem või hiljem ette võtta- ükskõik kui
ebameeldiv see ka poleks.
„Me loodame hambaerosioonile varakult jälile saada ja soodustada
remineraliseerumisprotsessi-” kirjeldas oma töögrupi tegevust
California ülikooli professor Sally Marshall.
Päris hambutu suu taas ülesehitamine on esialgu veel ulme- kuid
kergelt kahjustatud hammaste taastamine võib reaalsuseks saada juba
mõne aasta pärast. Nii dentiini kui ka hambaemaili saab taastada-
kuid tegemist on äärmiselt keeruka struktuuriga materjalidega-
mille põhjalik tundmaõppimine on esimene samm hammaste
taastamisel.
Marshalli uurimus hammaste taastamise kohta kaltsiumiioone
sisaldava lahuse abil ilmus ajakirjas Journal of Structural
Biology.
Kattes kahjustatud hambad lahusega- on Marshallil õnnestunud nende
struktuur osaliselt taastada. Lahendamist vajavaks väljakutseks on
dentiini kasvatamine mitte ainult pinnal- vaid ka hamba
sisemuses.
Korrektseks ravimiseks peab mineraalide struktuuri taastumine
algama hamba sisemusest- liikudes järk-järgult väljapoole kuni
hambaemailini. Hetkel pole see veel võimalik- kuid Marshall on üsna
kindel- et järgmise paari aasta jooksul saab ta sellega
hakkama.
Michigani ülikooli stomatoloogiaprofessor Stephen Bayne ütles- et
hammaste taastamise küsimustega tegeleb mitmeid töörühmi- kuid
Marshallil on neist ilmselt kõige suuremad eeldused edu
saavutamiseks.
„Vaatamata edule ei jõua uudsed tehnoloogiad ilmselt lähiaastatel
veel sinu hambaarstini- sest hammaste struktuur ja seega ka nende
taastamine on väga keerukas-” ütles Bayne.