Tallinn keskendub psüühikahäiretega inimeste hoolekandele

Abilinnapea Merike Martinson kutsus kokku psüühikahäiretega inimeste hoolekandealase ümarlaua, et arutada teemat hiljutise Helsingi-visiidi kogemuste võrdluses ning kavandada edasist tegutsemist. Helsingi linnavalitsuse kutsel külastasid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Vaimse Tervise keskuse spetsialistid Helsingis kasutatavaid psüühikahäiretega inimestele rakendatavaid rehabilitatsioonimudeleid nagu rühmakodud ja kogukonda integreeritud korterid ning tutvusid teenuste rahastamise ja kättesaadavuse skeemidega. Linnavalitsuses toimunud ümarlaual anti ülevaade Helsingi paarikümneaastastest kogemustest ning vastavatest teenustest Tallinnas. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on psüühikahäiretega inimeste probleem Tallinnas üha suurenenud. "Kuna psühhiaatria haiglakohtade arv on alates 2002. aastast vähendatud 1200-lt 230-le, peab sotsiaalhoolekanne tekkinud lünga täitma," ütles Martinson. "Tallinna Vaimse Tervise Keskuse 25 kohta toetatud elamise teenusena on 10 korda vähem kui Helsingis. Peame järgmisel aastal keskenduma hoolekandes just sellele kontingendile," ütles abilinnapea. Elamuasemeprobleem on terav ning linna tasandil on eluasemeteenuste vajajad tarvis sihtgruppide kaupa kaardistada ja arendada välja erineva toetusastmega eluasemeteenused, leiti nõupidamisel. Psüühikahäiretega inimesed vajavad erinevat tüüpi eluasemeteenust ning süsteem eeldaks selles osas suuremat paindlikkust. Praegu elab Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tugikodus inimesi, kes saaksid toetava teenusega hakkama ka sotsiaalkorteris. Linn kavandab Tallinna Vaimse Tervise Keskusele (Pelguranna 31) juurdeehitust, kuhu tulevad ruumid klientide nõustamiseks, grupiteraapiaks ja koolitusteks ning laieneb võimalus pakkuda toetatud elamise teenust 12 kliendile. Nõupidamisest võtsid lisaks Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Tallinna Vaimse Tervise Keskuse töötajatele osa Tallinna Elamumajandusameti, AS Hoolekandeteenuste ja PERHi Psühhiaatriakliiniku juhid. Raepress