Autor: Violetta Riidas • 30. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailma Gastroenteroloogide Organisatsiooni teatel seostuvad seedehäired üldiselt olulise ebamugavustunde, töövõimetuse, perekonnaelu probleemide, suurte tervishoiukulude ning töölt puudumise ja muust produktiivsest tegevusest kõrvalejäämisega. Näiteks kõhukinnisus võib põhjustada ebamugavust, puhitust ja ebaregulaarset sooletühjendamist ning seetõttu mõjutada enesekindlust. Selle mure all kannatajad võivad tunda end vähem seltskondliku ja ilusana. Euroopas on seedehäired umbes 40–80 miljonil inimesel ja sellega seonduvad kulud ulatuvad umbes 5,1 miljardi euroni.

Eesti naistest kannatab aeg-ajalt seedehäirete all 59%, tihti 6% ja regulaarselt 3%. 22% naistest kannatab erinevate seedetrakti puudutavate hädade käes kord kuus, 15% kord kahe kuu jooksul, 12% kord kahe nädala jooksul ja 9% kord nädalas.´38% Eesti naiste jaoks on seedetrakti hädad häirivad, 12% väga häirivad ning 5% vastanutest leiab, et see on äärmiselt häiriv. 38% Eesti naistest kannatab seedehäirete all peale pühi (jõulud, lihavõttepühad jne), 24% siis kui nad on stressis ja 15% peale nädalavahetust, kui on endale lubatud suuremas koguses toitu. Enamasti tekivad naiste sõnul hädad just peale õhtusööki (16%) ning õhtusöögi ja lõuna vahelisel ajal (12%).Eesti naiste puhul on kõige levinumaks seedehäireks gaasid (41%) ja raskustunne kõhus (38%), nende ilmnemisel tuntakse end ebamugavalt (56%), väsinuna (30%) ja halvas tujus (21%).Maailma Gastroenteroloogia Organisatsiooni (WGO) president professor Eamonn Quigley kinnitas, et kuigi seedehäired on Euroopas väga levinud, ei pöörata sellegipoolest hädadele sageli tähelepanu ning abi otsib arsti juurest üksnes vähem kui kolmandik. Faktum Ariko korraldatud uuringust selgub, et Eesti naistest pöördub seedehädadega arsti poole vaid 24%, enamus räägivad sellest kas pereliikmele (42%) või mitte kellelegi (32%).Quigley sõnul võivad tasakaalust väljas toidusedel, kiirustamine või toidukordade vahelejätmine ja ebatervislik eluviis seedehäirete tekkimisele kaasa aidata. Uuringust selgus, et naistel põhjustab kõhukinnisust ja puhitusi kõige rohkem tee joomine (Eestis – 36% vastanutest, Lätis 39% ja Leedus 54%). 25% vastanutest (kõikides riikides) kasutab selle leevendamiseks probiootikume sisaldavat Activia jogurtit, mille usaldusväärsust seedehäirete vastu oli vastanute silmis kõrge.26% Eesti naiste sõnul kannatab neile endile lisaks seedehäirete käes ka nende partner, 17% kinnitas, et erinevate seedimist puudutavate muredega on hädas ühtlasi nende tütar/poeg või mõni muu perekonnaliige.Kuigi Balti riikides on seedeprobleemide käes vaevlevate naiste hulk suhteliselt võrdne (2/3 küsitletud naistest vanuses 25-50), kuid eestlaste seas esineb naaberriikidega võrreldes seedehädasid teatud ajaperioodi lõikes vähem, uuringu läbiviijate hinnangul võib selle põhjuseks olla asjaolu, et eestlased söövad rohkem tooteid (probiootilisi), mis aitavad probleeme vältida (40% Eesti naistest). Uuringust selgus, et eestlased peavad oma seedehäirete peamiseks põhjuseks teatud sööke, mida on raske seedida. Leedukad ja lätlased pidasid põhjuseks halbu söömisharjumusi.