Arenguseire keskuse esitletud raportist “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035 " selgus, et Eesti tervishoius kujunenud püsiva defitsiidi katmiseks on vaja nii riigieelarvelist lisaraha kui ka kulukasvu kontrolli alla saamist.

- Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul toetab raport senist teadmist, et Eesti tervishoiu rahastamine on kriisis ning vajab suuri ja süsteemseid muutusi, andes edasisteks poliitilisteks valikuteks kindlamad alusteadmised.
- Foto: Shutterstock
Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Kaupo Koppel selgitas, et Eesti tervishoiukulud on viimastel aastatel kasvanud kiirenevas tempos. “Tervisekassa kulud ületavad tulusid ligi saja miljoni euroga aastas, kuid seni on tervishoiul aidanud pinnal püsida COVIDi aegne ajutine lisarahastus ning püsieraldis mittetöötavate pensionäride eest. Tänaseks oleme olukorras, kus nende meetmete mõju on ammendunud,” tõdes ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.