Autor: Violetta Riidas • 3. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seni vaid üksielavate vanurite puhul rakendatud häirenupusüsteemi vajavad ka liikumispuuetega inimesed, kes abitusse olukorda võivad sattuda. Sügisel käivitab linn süsteemi laienduse ning siis on võimalik võrgustikku lülitada ka üksi elavad puuetega inimesed. Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit korraldab infopäeva, kus teenust tutvustavad Tallinna Hoolekande Keskus ja Päästeameti häirekeskus, ning selgitab välja esmased abivajajad.

Sotsiaalvalve teenus rakendus Tallinnas mullu tänu SA-le Johanniitide Abi Eestis, kes annetas Tallinnale vastava tehnika ning tagas väljaõppe aparatuuri paigaldamiseks, kokku miljoni krooni ulatuses.Soomes on süsteem toiminud juba 10 aastat ning sellesse on ühendatud rohkem kui 100 000 eakat. Mobiilse häirenupu omaja saab abi olukordades, kus ta ei saa ise liikuda ja abistajatele ust avada: arstiabi, liikumisvõimetus või päästeolukorrad. Tänu korteris paiknevatele valveseadmetele saab abivajaja häirenupu kaudu ööpäev läbi sõnalise kontakti Tallinna abitelefoniga 1345, kelle töötaja edastab teate vastavalt kellaajale ja vajadusele kas linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale, sotsiaalvalve teenuse osutajale või häirekeskusele, kiirabile, päästeametile.Teenus on tasuta, häirenupuga abi kutsumine maksab kohaliku kõne hinna. Häirenupud on nüüdseks paigaldatud Mustamäele, Lasnamäele, Nõmmele ja Põhja-Tallinnasse. Kokku on süsteemi lülitatud 70 vanurit. Aasta lõpuks kavandatakse Tallinnasse 200 toimivat häirenuppu. Linnaeelarves on selleks eraldatud 1,1 miljonit krooni.Martinsoni sõnul läheb häirenuputeenus kuus inimese kohta maksma umbes 2000 krooni. "Võrreldes hooldekodu kohamaksumusega on see tunduvalt kasulikum, pealgi saab inimene elada omas kodus," ütles abilinnapea.Hiljuti teatas häirenupusüsteemi kasutuselevõtust ka Tartu linn.