Autor: Violetta Riidas • 3. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mai alguses Ameerika sünnitusabi ja günekoloogia kolledži (ACOG) igaaastasel konverentsil avaldatud andmed viitavad sellele, et üks kümnest naisest kannatab seisundi all, mida nimetatakse seksuaaliha häireks (HSDD), kuid ainult kolmandik neist pöördub oma arsti poole.1

HSDD on sageli esinev, kuid aladiagnoositud meditsiiniline seisund, millel võib olla tõsine negatiivne toime naise elukvaliteedile. Seisund põhjustab olulist psühholoogilist stressi ja mõjutab negatiivselt naise suhteid oma partneritega.2, 3Naiste seksuaaliha häiret defineerib Ameerika psühhiaatriaassotsiatsiooni „Vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat“ (DSM-IV) seksuaalse huvi või iha vähenemisena, kui puudub soov vastata seksuaalsetele mõtetele või fantaasiatele. Selline olukord põhjustab suurt stressi või isikutevahelisi suhtlemisraskusi ja seda ei põhjusta meditsiiniline seisund ega ravim.2Seksuaaltervise tunnustatud ekspert dr Sheryl Kingsberg ütles: “Seks on igapäevane jututeema nii meedias kui ka ühiskonnas tervikuna, kuid naiste seksuaalprobleeme arutatakse harva. Seksuaaliha vähenemisel on naistele tõeline ja mõõdetav stressi tekitav mõju. See seisund mõjutab nende elu peaaegu iga aspekti ja võib muutuda pidevaks mureks.” Dr Kingsberg jätkas: “Nii patsiendid kui ka arstid võivad tunda end ebamugavalt, kui nad on sunnitud arutama naise seksuaalset anamneesi, aga me peame julgustama naisi otsima professionaalset abi, kui nad tunnevad end seksuaaliha vähenemise tõttu stressis olevat. Meil on hea meel, et saame nüüd toetada oma kolleege selle seisundi diagnoosimisel, sest Boehringer Ingelheim on välja töötanud küsimustiku, mis võimaldab arstidel usaldusväärselt kindlaks teha need paljud naised, kellel esineb mainitud seisund.”Normaalses seksuaalfunktsioonis on oma osa nii aju neurotransmitteritel kui ka suguhormoonidel.3 Aju on seksuaalse vastuse kujunemisel kõige tähtsam organ. Näiteks nendele naistele, kellel on operatsiooni (ovarektoomia või hüsterektoomia) tagajärjel tekkinud menopaus, võib hormonaalravi hästi mõjuda. Siiski ei ole see mingi lahendus paljudele miljonitele naistele, kellel esineb HSDD. Boehringer Ingelheim soovib Bouquet' uuringuprogrammiga pühenduda selle teadusala arendamisele, kus puuduvad siiani meditsiinilised lahendused. Uuringuprogramm koosneb seitsmest III faasi uuringust. Käesolev programm vaatleb mittehormonaalset ühendit flibanseriini, mida käsitletakse võimaliku igapäevase suukaudse ravimina HSDD all kannatavate premenopausaalses eas naiste raviks. “Flibanseriini uuritakse selle võime tõttu aidata paljusid seksuaaliha häirega (HSDD) naisi. Oma igapäevases praktikas olen ma näinud paljusid selles seisundis naisi, kelle jaoks see võib olla lootusekiir abi otsimisel,” ütles uuringu juhtiv läbiviija dr Evan Goldfischer. “Boehringer Ingelheim annab eeskuju uute ravivõimaluste, näiteks flibanseriini uurimisega. Ma loodan, et ettevõtte pühendumus viib tõelise läbimurdeni selle meditsiinilise seisundi ravis, millest harva räägitakse.”Bouquet' uuringute tulemused avaldatakse 2008/2009 aasta lõpus. Need tulemused edendavad oluliselt arusaama sellest stressi tekitavast seisundist ning võivad pakkuda lootust miljonitele HSDD all kannatavatele naistele ja nende partneritele.