Autor: Kärt Blumberg • 21. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. 11 tõsiasja aspiriini kohta, mida sa (võib-olla) ei teadnud
Tänavu möödub 110 aastat, mil Bayer registreeris
Berliinis keiserlikus patendiametis kaubanimena number 36433 valuvaigisti
Aspirin, mille toimeaineks oli atsetüülsalitsüülhape. See oli esimene samm
võidukäigus, mille sarnast ei ole meditsiini ajaloos hiljem nähtud. Mitte ühtegi
teist ravimit ei kasutada sedavõrd laialdaselt – ja vaid vähesed võivad
uhkeldada niisama pika ajalooga. Ent aspiriini, sajandi ravimi tuttavlikkusest
hoolimata võib ometi leiduda asju, mida sa selle arstimi kohta (võib-olla) ei
teadnud. Siit saad neist ülevaate:
1. Aspiriin maailmakirjanduses
25. novembril 1918 lisas Nobeli kirjanduspreemia laureaat Thomas Mann oma päevikusse järgmise napisõnalise sissekande: „Õhtusöögi kõrvale jõin K voodi kõrval istudes punši, mis soojendas mu jalgu, ning võtsin Aspirini®. Tervenemine.“ Tegemist on vahest kõige lakoonilisema kirjeldusega selle tableti toime kohta. Valged tabletid mängivad rolli ka Raymond Chandleri kriminaalromaanides ja Frederick Forsythi põnevikes.