Autor: Triin Tabur • 8. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Ortopeedia Arstid kliinilise juhi dr Armin Heimani sõnul on autoloogne vereplasma ravi maailmas kiirelt arenev suund. „Eriti suurt huvi on ravi vastu üles näidanud sportlased, kellele on kiire ja tüsistustevaba taastumine eluliselt oluline,“ selgitas dr Heiman. „Oleme hetkel küll ainukesed, kes Eestis ortopeedilistele patsientidele vereplasma ravi osutavad, aga ma olen kindel, et varsti hakkavad ka teised haiglad seda pakkuma“.

Vereplasma ravi võib teha nii operatsiooni ajal kui sellest taastumisel. Protseduuri käigus võetakse patsiendil veenist spetsiaalse süstlaga verd, seejärel eraldatakse verest tsentrifuugi abil plasma, mis omakorda süstitakse haigesse piirkonda. Protseduuri korratakse paarinädalaste vahedega kuni 3 korda. Vereplasma ravi on näidustatud patsientidele, kellel esinevad kõõluste ülekoormuse sündroomid, vigastused, põletikud, liigeskõhrede patoloogia või lihtsalt kõõluste ja sidemete operatsioonijärgse parandamise kiirendamiseks. Uuringute andmetel kiirendatakse ravi tulemusel vastava piirkonna kudede paranemise protsesse 2-3 korda. Vereplasma ravist võiksid eriti saada kasu sportlased, krooniliste ülekoormushaigustega, vigastustega, skeletielundkonna traumadega ja krooniliste ülekoormussündroomidega patoloogiatega patsiendid. Vereplasma ravi eelis alternatiivsete meetodite (näiteks lokaalne hormoonravi, hüaluroonhappe ravi, füsioteraapia, operatsioonid, jmt) ees on olematu tüsistuste oht. Puuduvad äratõukereaktsioonid, kuna ravis kasutatakse patsiendi enda kude. Infektsioonioht on minimaalne, sest plasmas endas on infektsioone ärahoidvad immuunrakud.