Autor: Violetta Riidas • 11. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu aasta on eriline ka selles mõttes, et kelgumäed on ootamatult ohtlikuks muutunud. Enam ei aita sellest, kui lapsed tagumikupidurit panevad ja käega hoogsalt külili hange tõmbavad. Kelgutamise ohtlikkusest kannatab lausa uudis kirjutada. Paanika külvamises ei saa kindlasti süüdistada arsti, kes soovitab paksemad püksid ja jope selga ajada. Isegi mitte siis, kui ta soovitaks ka kiivrid, käe ja põlvekaitsed külge panna. Talt ju küsiti ja nii ta siis vastaski. Iseasi, kas see kelgutamine sellises relvastuses veel mingit erilist rõõmu pakub. Noh jah, kui just Vanakale ei ronita. Jabur on aga see, et kui mitte millestki kirjutada ei ole, siis leitakse midagi veel hullemat – kirjutatakse mitte kui millestki. Ja kui käsk on kirjutada meditsiinist, siis millest iganes.