Autor: Kadi Heinsalu • 16. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes paneks diagnoosi salatsevatele haiglatele?
2005. aasta kevadel kirjutasin Äripäeva ajakirjanikuna uurimisloo suurhaiglate rendilepingutest. Tahtsin ülevaadet saada, mis vabad ruumid, mis hinnaga ja kellele on välja renditud. Näiliselt lihtne ülesanne osutus väga raskeks. Esimese ringiga sain kõikidelt haiglatelt sama vastuse: tegemist on meie eraasjaga, lepingu teine pool on eraõiguslik firma, mingeid andmeid ei saa väljastada. Ma ei jätnud jonni ja esitasin vaide andmekaitse inspektsiooni. Kuu aja pärast tuli sealt otsus, et rendilepingud tuleb avalikustada. Tegemist on maksumaksja rahal baseeruvate ruumide rentimisega ja sealt saadav tulu ei ole seega haiglate eraasi. Midagi vapustavat neis lepingutes ma ei leidnudki, üsna tavapärane soodushinnaga rentimine. Lugu saab lugeda siit: http://www.aripaev.ee/2865/uud_uudidx_286508.html. Kuid tagantjärele on mulle meelde jäänud just see tööprotsess, kus ma pealtnäha süütu teema puhul põrkusin väga monoliitse ja tugeva vastuseisu peale: me ei anna sulle neid andmeid, kuna me pole selleks kohustatud, see on meie siseasi.
Nüüd on viis aastat möödas ja seis on sama. Tegelikult isegi hullem. Ida-Tallinna Keskhaigla on reageerinud valuliselt Riigikontrolli kohe valmiva akti kokkuvõttele Äripäevas, kuna neile heidetakse ette sadade miljonite kroonide kasutamist ilma läbipaistvate hangeteta. Haiglajuhtide sõnul ei ole nad kohustatud riigihankeid tegema, nad on kasumile orienteeritud äriühing. Sarnane on seis Lääne-Tallinna Keskhaiglas, kust hangete kohta andmeid kätte saada on samuti sisuliselt võimatu. Seal keerleb tolm väidetava juhatuse liikmete omavoli ümber, räägitakse ootamatust auditist ja käiatakse kuulujutte, kuidas suur hulk haigla raha läks kalliteks koolitusteks - kuid kinnitust sellele saada on pea võimatu, kuna lihtsalt ei peeta vajalikuks vastata, sest pole avalikkuse asi.
Samas talitavad mõlemad haiglad kahtepidi maksumaksja rahaga. Raviteenuseid ostavad haigekassast ja majad, maad ja muu toetus on neil Tallinna linna poolt ehk pealinlaste raha eest. Nad on rahva teenistuses ja rahva raha abil, kuid kuidas nad seda kasutavad, pole võimalik näha. Mulle on selline mõtteviis pehmelt öeldes võõristav ja arusaamatu. Nagu ütles ka haigekassa juht Hannes Danilov, see on eetika küsimus. Maksumaksja rahaga talitades võiks ju olla läbipaistvuse poolt. Kui kõik on aus ja midagi pole varjata, siis milleks asju keeruliseks muuta. Sellele küsimusele vastamisega on linnahaiglate juhid hetkel jänni jäänud.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!