2005. aasta kevadel kirjutasin Äripäeva ajakirjanikuna uurimisloo suurhaiglate rendilepingutest. Tahtsin ülevaadet saada, mis vabad ruumid, mis hinnaga ja kellele on välja renditud. Näiliselt lihtne ülesanne osutus väga raskeks. Esimese ringiga sain kõikidelt haiglatelt sama vastuse: tegemist on meie eraasjaga, lepingu teine pool on eraõiguslik firma, mingeid andmeid ei saa väljastada. Ma ei jätnud jonni ja esitasin vaide andmekaitse inspektsiooni. Kuu aja pärast tuli sealt otsus, et rendilepingud tuleb avalikustada. Tegemist on maksumaksja rahal baseeruvate ruumide rentimisega ja sealt saadav tulu ei ole seega haiglate eraasi. Midagi vapustavat neis lepingutes ma ei leidnudki, üsna tavapärane soodushinnaga rentimine. Lugu saab lugeda siit: http://www.aripaev.ee/2865/uud_uudidx_286508.html. Kuid tagantjärele on mulle meelde jäänud just see tööprotsess, kus ma pealtnäha süütu teema puhul põrkusin väga monoliitse ja tugeva vastuseisu peale: me ei anna sulle neid andmeid, kuna me pole selleks kohustatud, see on meie siseasi.