Autor: Triin Tabur • 28. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ingelheim, Saksamaa, 22. september 2010. Sel nädalal esitleti EASD (European Association for the Study of Diabetes,) 46. aastakonverentsil linagliptiini hilise staadiumi kliiniliste uuringute programmi värskeid andmeid. Uuringute hulka kuulus kaks III faasi uuringut: üks, mis uurib linagliptiini monoteraapiat 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel, kellele ei sobinud ravi metformiiniga1; teine uurib linagliptiini täiendava ravina lisatuna sulfonüüluureale ebapiisavalt kontrollitud 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel.2 Lisaks esitleti kongressil farmakokineetilist uuringut, mis vaatles linagliptiini toimet neerupuudulikkuse erinevates staadiumites patsientidel.3

Linagliptiin kuulub uudsesse DPP-4 inhibiitorite klassi ja on käesoleval hetkel väljatöötamise hilises staadiumis. See on ette nähtud manustamiseks suukaudse tabletina üks kord päevas ühekordse annusena 2. tüüpi suhkrutõvega patsientide ravis. Uued uuringute andmed lisanduvad suurele hulgale kliinilistele tõenditele, mis näitavad, et linagliptiin mitte ainult ei alanda oluliselt ja püsivalt veresuhkru taset, vaid ei vaja annuse kohandamist isegi neerupuudulikkuse erinevates staadiumites 2. tüüpi suhkurtõve patsientidel tänu oma ainulaadsele farmakokineetilisele profiilile. Boehringer Ingelheim esitab 2010. aastal taotluse müügiloa saamiseks suuremates riikides üle maailma ja ootab võimalust muuta see uudne ravi kättesaadavaks nii paljudele 2. tüüpi suhkurtõvega inimestele kui võimalik.