Autor: Violetta Riidas • 14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrus päädis tervishoiutöötajatele korraldatud seminar, mille eesmärk oli arutada tervishoiusüsteemi valmisolekut reageerimaks ohu- ja kriisiolukordadele.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm tõdes seminari avades, et 2010. aastal Vabariigi Valitsuses heakskiidu saanud Riigikaitse strateegia kohaselt tuleb riigikaitset käsitleda palju laiemalt kui pelgalt sõjaline tegevus. "Riigi kohustus on tagada tervishoiusüsteemi toimimine nii tavatingimustes kui ohu- ja kriisiolukordades. Eesti nappe ressursse arvestades saab seda teha ainult laiapõhjalise koostöö kaudu," sõnas Tumm. "Hea näide tänasel päeval juba toimuvast koostööst tsiviil- ja kaitseväemeditsiini vahel on vigastatud kaitseväelaste taastusravi Ida-Tallinna Keskhaiglas," lisas ta.Kolmepäevasel kokkusaamisel esinesid teiste seas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem, Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ja Lõuna-Afganistanis sõjakirurgina missioonil viibinud reservmajor doktor Tiit Meren.Seminaril osales ligi poolsada inimest Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, haiglatest, verekeskustest, meditsiini erialaliitudest, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast ja tervishoiukõrgkoolidest, Kaitseväest ning Kaitseministeeriumist. Lisaks loengutele ja grupitöödele külastati Kuperjanovi Jalaväepataljoni, kus tutvuti kaitseväemeditsiini vahendite ning võimalustega.Lisainfo:Erkki ToriKaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Telefon 717 0221 E-post [email protected]