Nukraks teeb omapärane kokkuhoiu-laristamise poliitika tervishoiu esmatasandil ja selle märk on – mitte teha oma ettevalmistusele vastavat tööd. Perearstid kaebavad õigustatult, et suur hulk nende tööajast kulub sekretäritööle.
Tunde pärast tööaja lõppu veedavad nad arvuti taga ning koostavad aruandeid, teateid, reklamatsioone ja täidavad kõikvõimalikke formulare. Praksisel on kohustus võtta tööle pereõde, nüüd isegi kaks, kuid sekretäri palkamist haigekassa vahendeid ettenäinud ei ole. Seda võib teha kasumi arvelt, aga kui jätta kõrvale põhiliselt nooremapoolse elanikkonnaga uusasustused ja linnaosad, siis maapiirkondades praksise kasumist rääkimine on üsna kaheldav ettevõtmine.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.