Debatt on hoogu sisse saamas ka Eestis, kus näiteks ravimiamet on tõdenud, et e-sigaretid, mille kvaliteeti on kontrollitud, võivad osutuda ohutumaks tavasuitsudest. Teisalt puuduvad meil praegu pikaajaliste uuringute andmed. Eesti apteekide ühendus on seisukohal, et e-sigarette peab käsitlema ravimina ning seetõttu tohiksid neid müüa vaid apteegid. Ehk siis peaks tegu olema toodetega, millele tuleb anda müügiluba samade reeglite alusel nagu ravimitele.
Sama lähenemist toetab ka Euroopa Parlamendi menetluses olev tubakadirektiivi eelnõu, mis paneb paika põhimõtte, et suurema nikotiinisisaldusega tooteid tuleb vaadelda ravimitena. Tervise arengu instituudi tubaka valdkonna eksperdi Viiu Härmi väitel sisaldab aga e-sigaretis leiduv nikotiin tervisele ohtlikku sõltuvust tekitav ainet, mistõttu ei saa teda pidada tõhusaks vahendiks suitsetamisest loobumisel. Teisalt leiavad Aucklandi ülikooli teadlased, et elektroonilised sigaretid on nikotiiniplaastritega samaväärsed abimehed, kui inimene üritab suitsetamisele “ei” öelda. Endise Itaalia terviseministri ja praeguse Euroopa onkoloogiainstituudi teadusdirektori Umberto Veronesi sõnul võiksid elektroonilised sigaretid päästa igal aastal 30 000 itaallase elu ja maailmas koguni 500 miljonit inimelu, kui kõik traditsiooniliste sigarettide suitsetajad läheksid üle ilma tubakata sigarettidele. Mina jagan igati Eesti tervise fondi juhatuse esimehe Eero Merilinnu muret selle üle, et ajal, kui lausa plahvatuslikult on kasvanud e-sigarettide kasutamine alaealiste seas, pole ilma analüüsita võimalik kindlaks teha, kas konkreetse e-sigareti täitevedelik sisaldab nikotiini või mitte. Fond soovitab rakendada e-sigarettide suhtes kõiki tubakatoodetele seatud piiranguid, mis tähendab nende keelustamist alaealistele ning e-sigareti kasutamise keeldu samades kohtades, kus suitsetamine on keelatud.