12. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Apteegipoliitikat peab tegema seadusandja, mitte õiguskantsler
Õiguskantsleri poolt üleeile (st 09. juunil 2014) tehtud taotlus Riigikogule, mille sisuks on nõue kaotada ära Riigikogu poolt 21. mail 2014. a vastu võetud apteekide asutamise ajutised piirangud, ei aita küll kuidagi kaasa olukorra lahendamisele. Muidugi on kahetsusväärne, et Riigikogu ei suutnud Riigikohtu poolt antud kuue kuu jooksul välja töötada uut lahendust maaapteekide kaitseks.
Samas meenutagem, et ka Riigikohus ise ei suutnud seda keerulist vaidlust lahendada seaduses ettenähtud aja (4 kuu) jooksul, vaid neil kulus ligi aasta.
Ajakirjanduses on korduvalt juttu olnud, et Riigikogu tegeles teemaga intensiivselt ja – nagu uus valitsuskoalitsioon on selgelt välja öelnud – kavatseb sellega ka tegelemist jätkata, et asjale võimalikult kiiresti joon alla tõmmata. Iroonilisel kombel peab Riigikogu nüüd oma niigi piiratud ressursse apteegipoliitikaga tegelemiseks killustama, et vastata veel ka õiguskantsleri poolsele ettepanekule. Õiguskantsleri ettepanekule vastamine on prioriteet, seda tuleb seaduse kohaselt teha 20 päeva jooksul.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!