27. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tervishoiu arengu aluseks on esmatasand

Paar nädalat tagasi valitsus arutas ja kiitis heaks Eesti tervishoiu arengusuunad. Järgmise kuue aasta perspektiivis peame tervishoiu arengus kõige aluseks esmatasandi arstiabi tugevdamist. Sellele rajaneb eriarstiabi, mille kvaliteediga on meie patsiendid väga rahul, ent murelikumad on nad seoses selle kättesaadavusega.

Esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvust rääkides pean silmas ennekõike seda, et esmavajalikke terviseteenuseid saaksid inimesed kätte võimalikult kodu lähedal ja laiemas valikus. Tugev ja usaldusväärne perearstiabi aitab lühendada ka ravijärjekordi, sest väga paljud tervisemured saab lahendada perearst oma meeskonnaga. Euroopa Regionaalfondi toel investeerime esmatasandi tervisekeskuste loomisse üle Eesti. Keskuses hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate spetsialistidega. Selle tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Esmatasandi tervisekeskuse meeskonda hakkavad lisaks perearstile ja pereõele kuuluma ämmaemand, füsioterapeut, koduõde – täpne koosseis sõltub muidugi konkreetsest asukohast ning sealse elanikkonna vajadustest. Oleme maakondades koos KOVde ja perearstidega läbi arutanud, kuhu keskused rajada, lõplikult selguvad asukohad siis, kui tuleval aastal taotlusi esitama hakatakse. Oluline on rõhutada, et keskusega liitumine on perearstile vabatahtlik – Eestis on palju tublisid perearste, kes on üles ehitanud oma praksise. Nad võivad oma tööd rahulikult jätkata, sest liituma ei sunnita kedagi.

Eriarstiabi osas toetame haiglate võrgustumist ja suuremat koostööd, et üle Eesti oleks tagatud ligipääs kvaliteetsele eriarstiabile. Maakondliku vastutusega haiglate osas (Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva, Hiiumaa, Viljandi, Rakvere, Narva, Saaremaa) näeme arengusuunana suuremat koostoimimist esmatasandiga ja võrgustumist suuremate haiglatega. Üks näide meil juba on, Lõuna-Eesti haigla on võrgustunud TÜ kliinikumiga. Raplas on allkirjastatud kavatsuste protokoll, millega kaasatakse haigla arengusse Põhja-Eesti Regionaalhaigla.Ka jätkame kõrgtehnoloogiliste pädevuskeskuste tugevdamist. Piirkondliku vastutusega haiglad ehk peamised pädevuskeskused eriarstiabi tagamiseks kogu Eesti elanikele on TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Lisaks aitab ravijärjekordi lühendada innovaatiliste e-lahenduste laiem kasutuselevõtt, nagu e-konsultatsioonide aktiivsem kasutamine ning digiregistratuuri käivitamine. Kõigi nende tegevuste eesmärk on olla patsiendile lähemal ning leida lahendusi tema tervisemuredele.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099