Ainult tellijatele

27. september 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paar nädalat tagasi valitsus arutas ja kiitis heaks Eesti tervishoiu arengusuunad. Järgmise kuue aasta perspektiivis peame tervishoiu arengus kõige aluseks esmatasandi arstiabi tugevdamist. Sellele rajaneb eriarstiabi, mille kvaliteediga on meie patsiendid väga rahul, ent murelikumad on nad seoses selle kättesaadavusega.

Esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvust rääkides pean silmas ennekõike seda, et esmavajalikke terviseteenuseid saaksid inimesed kätte võimalikult kodu lähedal ja laiemas valikus. Tugev ja usaldusväärne perearstiabi aitab lühendada ka ravijärjekordi, sest väga paljud tervisemured saab lahendada perearst oma meeskonnaga. Euroopa Regionaalfondi toel investeerime esmatasandi tervisekeskuste loomisse üle Eesti. Keskuses hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate spetsialistidega. Selle tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Esmatasandi tervisekeskuse meeskonda hakkavad lisaks perearstile ja pereõele kuuluma ämmaemand, füsioterapeut, koduõde – täpne koosseis sõltub muidugi konkreetsest asukohast ning sealse elanikkonna vajadustest. Oleme maakondades koos KOVde ja perearstidega läbi arutanud, kuhu keskused rajada, lõplikult selguvad asukohad siis, kui tuleval aastal taotlusi esitama hakatakse. Oluline on rõhutada, et keskusega liitumine on perearstile vabatahtlik – Eestis on palju tublisid perearste, kes on üles ehitanud oma praksise. Nad võivad oma tööd rahulikult jätkata, sest liituma ei sunnita kedagi.