Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähiravi ülikõrge maksumus – milline on Eesti võimalus?
Ravimtööstuse areng on viinud selleni, et vähist on hakatud rääkima kui kroonilisest haigusest nagu suhkruhaigus või kõrgvererõhutõbi. Progress on jõudnud ka Eesti haigeteni, kuid osaliselt ja hilinemisega, kirjutab hematoloog Edward Laane.
Seotud lood
Uute efektiivsete innovaatiliste vähiravimite turule tulek rõõmustab eelkõige vähipatsiente ja kindlasti pakub rahuldust ka ravi määravale onkoloogile, sest milline arst ei sooviks oma patsienti ravida parimal tõenduspõhisusele tugineval viisil, kirjutab Eesti Vähiliidu nõukogu esimees, onkoloog Vahur Valvere.
Nüüdseks on Eesti haigetele kättesaadav inimraku baasil tehtud rekombinantne ravim, mis seni polnud osale haigetest kättesaadav. Intervjueerisime sel teemal hematoloogiaprofessor Hele Everaust Tartu Ülikooli Kliinikumist.
Vähiravifond „Kingitud elu” ulatas viimastel nädalatel abikäe kahele kaugelearenenud vähiga naisele ning jätkas kahe mehe eduka ravi rahastamist.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas oma andmebaasis riikide tervishoiukulude 2013. aasta andmed, mis pakub häid võimalusi võrrelda muutusi erinevates riikides.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele