Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähiravi ülikõrge maksumus – milline on Eesti võimalus?
Ravimtööstuse areng on viinud selleni, et vähist on hakatud rääkima kui kroonilisest haigusest nagu suhkruhaigus või kõrgvererõhutõbi. Progress on jõudnud ka Eesti haigeteni, kuid osaliselt ja hilinemisega, kirjutab hematoloog Edward Laane.
Hematoloog Edward Laane
Foto: Andras Kralla
Alates 1997. a seoses monoklonaalse antikeha rituximaabi (Mabthera) saabumisega lümfoomide ravisse on vähiravi läbi teinud transformatsiooni, lausa võib rääkida uuest ajastust.
Uute efektiivsete innovaatiliste vähiravimite turule tulek rõõmustab eelkõige vähipatsiente ja kindlasti pakub rahuldust ka ravi määravale onkoloogile, sest milline arst ei sooviks oma patsienti ravida parimal tõenduspõhisusele tugineval viisil, kirjutab Eesti Vähiliidu nõukogu esimees, onkoloog Vahur Valvere.
Nüüdseks on Eesti haigetele kättesaadav inimraku baasil tehtud rekombinantne ravim, mis seni polnud osale haigetest kättesaadav. Intervjueerisime sel teemal hematoloogiaprofessor Hele Everaust Tartu Ülikooli Kliinikumist.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas oma andmebaasis riikide tervishoiukulude 2013. aasta andmed, mis pakub häid võimalusi võrrelda muutusi erinevates riikides.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.