Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vihkamise uuringud
Eesti elanike sallivust mõõtvaid uuringuid lugedes on hakanud tunduma, et nendele küsimustele vastamine on Eesti inimesele nagu vihkamise minutid, kirjutab Äripäeva konverentside programmijuht Kertu Ruus.
Äripäeva konverentside programmijuht Kertu Ruus.
Foto: ÄP/Meeli Küttim
Sel nädalal tutvustati Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel tehtud Saar Polli uuringut “Elust, usust ja usuelust 2015”. Kõige huvitavam esitletud tulemustest on sektsioon pealkirjaga “Tegevuste lubatavus ja mittelubatavus“. Seal loetletakse üles paljud asjad, millele justkui oodatakse kõrge moraaliga Eesti rahva halvakspanu. Siia hulka käivad loomulikult homoseksualism ja samasooliste kooselu, kuid ka abielueelsed seksuaalsuhted, lahutus ja abielurikkumine. Hindamiseks on välja pandud isegi selline hirmutav kontseptsioon nagu “Truudusetud vabaabielus“.
Pettumused ja ebaõnnestumised teevad meele
mõruks, kuid seetõttu kauakestva kibestumise küüsi langemine kahjustab ka keha,
mõjutades ainevahetust ja immuunsust. Läbikukkumiste, kibestumise ja elu
kvaliteedi vahelisi seoseid uurinud Concordia ülikooli teadlaste sõnul võib
pikaajaline kibestumus muuta haigeks, kirjutab ERRi
teadusportaal.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.