21. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiabi: võimalus ja vastutus
Anna-Liisa Aasrand, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist
Foto: Rahandusministeerium
Riigiabi on viimasel ajal päevakorda tõusnud mitme ettevõttega seoses, näiteks Estonian Air, Tehvandi Spordikeskus, AS Eesti Teed ja Elron, aga ka tervishoiu rahastamise valdkonnas üldiselt. 2014. aastal anti Eestis riigiabi ligikaudu 175 miljoni euro väärtuses, mis on 2,3 korda rohkem kui aasta varem. Riigiabi andmine on pigem tõusutrendis, kui languses. Seetõttu on kohane selgitada põgusalt riigiabi andmise põhimõtteid ja korda ning seeläbi panna veel kord südamele, et igasuguste avalike toetuste jagamisel või saamisel peab olema väga tähelepanelik, et olla teadlik oma kohustustest ja vastutusest, kirjutab Anna-Liisa Aasrand, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist.
Riigiabi on riigi poolt antav rahaline või muu soodustusena antav toetus ettevõtjale, millega tekitatakse neile konkurentsieelis potentsiaalsete konkurentide ees. Konkurentsiseadus loetleb riigiabi andjateks riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu isiku, sealhulgas sihtasutuse, mittetulundusühingu, avalik-õiguslik juriidilise isiku või avaliku ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks. Seega võivad riigiabi anda lisaks riigiasutustele ka mitmed muud asutused, millel ligipääs riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditele.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!