Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meie personali riigikeele oskus on järjest parem
Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.
Seotud lood
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.
Arstide liidu eetikakonverentsil meenutati, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide küsimus kerkis rohkem esile umbes 10 aastat tagasi, sest Ida-Virumaa suuremate haiglate juhid ütlesid, et neil on mujalt pärit arste vaja.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele