17. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meie personali riigikeele oskus on järjest parem
Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba
Foto: Heidy Rüütel-Tuul
Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.
Kuivõrd oluline on aga võõrkeelte oskus? Kuigi võõrkeelte oskus tuleb meedikutele oma töös kahtlemata kasuks, ei saa patsient eeldada, et arst ja õde oskaksid kõiki maailma keeli. Kui arsti juurde tuleb patsient, kes ei oska ei riigikeelt ega riigis enam kasutatud keeli, võiks see olla patsiendi kohustus kutsuda kaasa keegi, kes aitab tal end arusaadavaks teha. Meie haiglas on olnud juhtumeid, kus võõrkeelt kõnelev patsient on tulnud vastuvõtule koos tõlgiga või on suutnud tema lähedane inglise keeles suhelda. Siiani on hakkama saadud.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!