Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keel on arsti kutseoskus
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.
Näiteks viidi 2009. aastal Eestis läbi Mind Park OÜ ja Tallinna Ülikooli poolt läbi uuring Eesti meditsiinitöötajate eesti keele ja teiste keelte oskuse mõõtmiseks. Selgus, et venekeelse taustaga Eestis arstidest ei oska umbes viiendik nõutaval tasemel eesti keelt.
Seotud lood
Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.
Pärnu Haigla esindaja Eda Amuri sõnul ei ole selliseid juhuseid, kus patsiendiga suhtlemisel on tulnud takistuseks keeleoskus, neil seni esinenud ja alati on, kas inglise või siis vene keelega hakkama saadud.
Järgmise aasta juulist peaksid kõik Eestisse kolmandatest riikidest tööle tulnud arstid läbima kohustusliku tööpraktika.
Eesti Arstide Liidu, TÜ arstiteaduskonna, arstlike erialaseltside, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Patsientide Nõukoja ühisarvamus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist reguleerivate õigusaktide muutmise eelnõude kohta.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele