Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Positiivselt õdede praktikast
Lahkuval aastal oli tervishoiualade praktikateema mitmeid kordi meedias. Ikka on olnud põhjust kurta, et praktikakohtadega on kitsas käes. Rahast räägiti palju ja reeglina olid mures pilgud suunatud nii sotsiaalministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi poole, kirjutavad Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Anneli Kannus, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor.
Õdede õppekavas on praktikat kindel tundide arv, mis tuleb Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt sooritada, et õeks saada. Tervishoiukõrgkoolid korraldavad praktikat koostöös praktikabaasidega, kooskõlastades enne praktikale saatmist iga baasiga praktikakohtade arvud ja ajakavad. Ajutisi pingeid on tekitanud praktikantide ebaühtlane jaotumine haiglate vahel, mis sõltub nii praktikandi soovidest kui kõrgkooli mugavusest saata praktikante harjumuspärastesse baasidesse – samas võib see kaasa tuua ühe praktikabaasi üle- ja teise alakoormuse. Eestis on kaks tervishoiukõrgkooli, seega tuleb enamikel haiglatel leida võimalused mõlema kõrgkooli üliõpilastele praktika võimaldamiseks.
Seotud lood
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 16 aastat juhtinud Anneli Kannus põhjendab, miks ta ei kandideeri uuesti rektoriks.
Tervishoiu kõrgkoolide ja õdede liidu esindajad saatsid värskele töö- ja terviseministrile kirja, kus selgitasid tervishoiutöötajate praktika rahastamisega seotud probleeme. Nad tõid välja, et praegu on juhendajate netotasu 15 senti tunnis, mis ei ole motiveeriv.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus kirjutab oma viimase kirjutise tervishoiusüsteemi praktika korraldamisest.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele