Ilmselt ei ole kunagi varem nii palju patsiente elule päästetud või elusid elamisväärsemaks muudetud, ent järjest võimekamaks muutuv meditsiin kruvib järjest kõrgemale ka patsientide ootusi.
Suures plaanis jagunevad konfliktid kaheks: ebapiisavast suhtlemisest või suhtlemisvigadest alguse saanud konfliktid ja kaebused, mis on tingitud rahulolematusest ravitulemusega.
Inimese ja institutsiooni vastasseisus saab avalikkuse poolehoid osaks enamasti üksikisikule.
Kui patsient ise või tema lähedased saavad meediale rääkida oma versiooni konfliktist, siis tervishoiuasutustel lasub kohustus kaitsta inimese delikaatseid isikuandmeid, mis võtab võimaluse end avalikkuses kaitsta. Seega saab renomee paratamatult määritud ja enda kaitsmisel tuleb lootma jääda ainult kohtulahendile.
Paraku ei anna patsiendi näiline eduseis selles konfliktis enamasti soovitud tulemust. Ravitulemus avalikust konfliktist ei muutu. Kõike mäletav internetiruum talletab patsiendi delikaatse loo, mis selle avaldamise hetkel on relv tervishoiuteenuse osutaja vastu, ent käib inimese või tema lähedastega kaasas väga pikka aega.
Konfliktsete lugude meediakajastused ületavad sageli loo osaliste jaoks talutavuse piiri, sest enamasti ei oska inimesed oma lugusid avalikustades isiklikke järelmõjusid hinnata. Need lood võivad pinnale tõusta veel palju aastaid hiljem ning hakata mõjutama kasvõi töösuhteid või elukindlustuse pakkumisi.
Seega ei ole avalikust konfliktist võita kellelgi ning kõige ratsionaalsem viis oleks konfliktid omavahel lahendada. Inimese tervis on aga nii emotsionaalne teema, et haiglad peaksid pigem arvestama avalike kaebuste ja süüdistuste sagenemisega.
Loe samal teemal pikemalt 8. märtsi Meditsiiniuudiste paberlehest.
Autor: Kirsti Ruul PR Partner OÜ strateegiline konsultant