Seadus lõpetab süüdlasejahi

Aastaid meditsiini valdkonnas töötanud naine hageb Põhja-Eesti Regionaalhaigla väidetava ravivea eest ja nõuab 53 000 eurot. Hagid haiglate vastu on haruldased ning sotsiaalministeerium kaalub uut ja põhimõtteliselt üsna erinevat ravikahjude hüvitamise süsteemi, mis oleks kohtuväline ja mittesüüline.

Veebruari keskel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunud erakondade valimisdebatil kinnitas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, et tervishoiutöötajatele mittesüülise vastutussüsteemi loomine on hädavajalik.

Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajal seaduslik õigus ravi käigus toimunut selgitada.

"Tragöödia ja rekordsuur kahjunõue", "Patsient esitas haigla vastu miljonihagi", "Luumurd lõppes surmaga", "Patsient saadeti koju. Mõne tunni pärast eluohtlikus seisus intensiivosakonda", "Vereülekanne ebaõnnestus ja patsient suri haigla töötaja tegevusetuse tõttu", on vaid üksikud pealkirjad ja tsitaadid viimastel aastatel meedias kajastatud teemadest ja artiklitest, mis kajastavad etteheiteid tervishoiutöötajatele.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.