Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tudengite tagasivaade esimesele praktika-aastale
Esimene praktika-aasta just lõppes ja oleme teinud osalejate seas küsitluse. Alljärgnevalt pisut seal antud hinnangutest.
Seotud lood
Aivar Kokk, kes on viimaseid päevi riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, peab arstitudengitele praktikaaja eest mittemaksmist suureks probleemiks.
Meenutuseks internatuurist, mille mina läbisin 1980ndate alguses. See kestis aasta ja esimesel poolaastal olid ka loengud lisaks praktikale. Paralleelselt hakkas Eestis 1990ndate alguses kasutusele tulema residentuur. Umbes 15 aastat tagasi hakkas kehtima see süsteem, mis kehtib praegugi, rääkis Eesti Arstide Päevadel VI kursuse kliinilise praktika üldjuhendaja Sulev Haldre.
Eesti haiglad üldjuhul tudengitele praktika eest tasu ei maksa, samal ajal kui Soomes võib üliõpilane teenida isegi kuni 500 eurot päevas.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna VI kursuse esimene kliiniline praktika-aasta on lõppenud ja jätnud edasisteks aruteludeks mõtlemiseainet nii tudengitele kui ka haiglatele.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele