Eesti rahvas vananeb ja sinna pole midagi parata. Kuna II maailmasõja järgne põlvkond on nn beebibuumi tõttu tavapärasest suurem ja kuna see põlvkond on jõudnud väärikasse ikka, siis pole muud parata, kui praegune olukord üle elada.
Muidugi võib mõelda, mida teha paremini – elame tervislikumalt, ei riku tahtlikult või hooletusest oma ihu ja hinge, kehtestame magusa ja soolase maksud, premeerime sportlikkust, kuid see kõik ei muuda asjaolu, et meil on suur põlvkond vanu inimesi, kelle tervis vajab tohterdamist just praegu.
Seotud lood
Meditsiiniuudised küsis PERHi juhiks valitud Agris Peedult, kuidas ta kavatseb haiglas madalama koefitsiendi saanud ületööd piirata ja mis on ehitustegevuse juures prioriteedid.
Kuna ainus struktuurne ülekulu haigekassa eelarves on haiglate ületöö, siis neljandaks kvartaliks kehtestatakse lepingutele uued madalamad koefitsiendid.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on täna otsekui alasi ja haamri vahel: valitsus nõuab kärpeplaani haigekassa pea 30 miljoni euro suuruse ülekulu katteks, aga ainus tõsiselt võetav idee suure eelarveaugu lappimiseks on tervishoiusüsteemile täiesti vastuvõetamatu.
Haigekassa nõukogu otsustas oma tänahommikusel koosolekul alandada ületöö koefitsienti. Nn masukoefitsienti otsustati mitte rakendada.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.