Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülle Rebane: Karjub see, kel häda kõige suurem
Kes on vähegi seotud apteegiteemaga, on märganud, missugune meediasõda on viimasel ajal seoses apteekide omandireformiga lahti läinud, kirjutab apteekrite liidu juht Ülle Rebane.
Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ülle Rebane.
Foto: Andras Kralla/ÄP
Kust tuleb neil vastalistel arusaam ja kindel veendumus, et apteeker apteegi pidamisega hakkama ei saa?
Eesti Apteekrite Liidu juht Kaidi Sarv rääkis täna toimuval Ravimiseminaril konkurentsist apteegimaastikul. Ta leidis, et apteeke peaks vähemaks jääma ja apteekri roll suurenema.
Novembris tellisid Eesti Apteekrite Liit (EAL) ja Eesti Proviisorite Koda (EPK) uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko uuringu, et saada aru, kuidas apteekrid tegelikult omandipiirangusse suhtuvad. Lisaks viisid EAL ja EPK läbi rea kohtumisi apteekide juhatajatega üle kogu Eesti.
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kolmapäeval oma arvamuse apteegireformi kohta, millest soovitab omandipiirangutele ei öelda ja lubada käsimüügiravimid müüki poodidesse, bensiinijaamadesse ja mujale, kuna netiapteegis on need juba saadaval.
Kuigi Vabariigi Valitsus on alles kujundamas oma seisukohta riigikogus algatatud eelnõu osas, mis pööraks tagasi juba käivitatud apteegireformi, on sotsiaalministeeriumi seisukoht, et reformiga tuleks edasi minna.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.