Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EMO külastatavusest ja riigikontrolli aruandest haiglajuhi pilgu läbi
Eelmise aasta lõpus tekkis ühiskonnas suur arutelu EMO külastatavuse ja EMOga seotud kulude üle, mis oli ajendatud riigikontrolli auditi aruandest riigikogule. Selle aruande järgsest arutelust võis jääda mulje, justkui oleksid asjad väga halvasti ja kohe tuleks midagi kapitaalselt muutma hakata, kirjutab Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.
Esimene väide, mis kõlama jäi, oli, et Eesti inimesed pöörduvad järjest sagedamini EMO poole ja teevad seda põhjendamatult. Samast aruandest (joonis 1, lk 64) võime aga selgelt näha, et EMO külastatavus on viimase kuue (2012-2017) aasta jooksul olnud väga stabiilne ja mingit kasvutrendi ei ole. Järelikult on keegi kas tahtlikult või tahtmatult sellise mulje tekitanud.
Seotud lood
Kuna haigekassa ei rahasta eraldi kogu eriarstide ööpäevaringset valvet erakorralise meditsiini osakonnas, siis katab mitte-erakorraliste patsientidele teenuse osutamine osaliselt ka eriarstide valveringiga seotud kõrged kulud, tõdeb Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst professor Peep Talving.
Medicum teatas, et on valmis avama Lasnamäe Tervisekeskuses täiendava esmatasandi erakorralise vastuvõtu Tallinnas, et võtta osa ITK ja PERHi EMOde kolleegide koormusest enda kanda.
Riigikontrolli hinnangul on lahendamata probleemid pere- ja eriarstiabis viinud olukorrani, kus erakorralise abi osutamiseks mõeldud osakondadesse (EMO) pöördub üha rohkem inimesi, kes üldjuhul kiiret erakorralist abi ei vaja.
Ida-Tallinna Keskhaigla juhi Ralf Allikvee sõnul ei tähenda mitte-erakorralised patsiendi haigla jaoks lisaraha, küll aga suuremat töökoormust.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele