Allikvee: „rohelised“ patsiendi ei tähenda lisaraha
Ida-Tallinna Keskhaigla juhi Ralf Allikvee sõnul ei tähenda mitte-erakorralised patsiendi haigla jaoks lisaraha, küll aga suuremat töökoormust.
Allikvee sõnul on ka nende haiglas, nii nagu enamikes EMOdes, mitte-erakorraliste patsientide osakaal umbes 50%, mitte 86%, nagu näitas riigikontrolli audit. Allikvee märkis, et juba ainuüksi traumapunkti patsientide osakaal on umbes 20-22%. „Kes tuleb traumapunkti, sellel ei ole kuskile mujale minna, sest kui on trauma, siis kuskil mujal peale traumapunkti teda ei aitagi,“ tõdes Allikvee. Sarnane on olukord erakorralisele silmaravile pöörduvate inimestega: neid on ITK-s päevas 70-120 ja ka neil ei ole alternatiivset kohta, kuhu pöörduda.
Haiglajuht tõdeb, et praegune suur töökoormus EMOdes on „üle mõistuse“, kuid rahalist võitu ei ole seal mitte mingisugust. „Kui 50% ehk mitte-erakorralised patsiendid kaoks, tähendaks see haiglale seda, et me saaksime ambulatoorses mahus paremini tööd teha,“ sõnas Allikvee. Ta selgitas, et patsienti, kes on tulnud erakorralise meditsiini osakonda abi saama ja keda ei suunata edasi statsionaarsele ravile, käsitletakse nii nagu ta oleks teinud ambulatoorse visiidi ning seda rahastatakse eelnevalt sõlmitud ambulatoorse ravi lepingumahust.
Allikvee leiab, et riigikontroll ise oleks probleemi kirjeldamise kõrval pidanud välja pakkuma ka lahendused. „Riigikontroll oma auditiga küttis kõik üles ja kõik hakkasid otsima lahendusi. Aga see ei ole see. Riigikontroll, kui ta toob välja mingi probleemi, võiks tuua välja ka selle, millised nende arvates oleksid lahendused. See oleks esimene samm,“ märkis Allikvee. Ta leiab, et selleks, et midagi muuta, tuleks teha selgeks, milline Eesti tervishoiuvõrk üldse saab olla, st mida riik on võimeline üleval pidama. Järgmiseks tuleb paika saada, kellel mis ülesanded on ning tagada see, et igaüks teeks seda tööd, mis talle on ette nähtud. Patsiendile peaks olema tagatud abi kättesaadavus laiemalt kui vaid 8 tundi tööpäevadel.
„Selle probleemi lahendamine nõuab Eesti tervishoiusüsteemi algete analüüsi ja v-o väga paljusid ümberkorraldusi,“ tõdes Allikvee. Ta lisas, et tulemusi ei saa seejuures kindlasti oodata kiiremini kui mõne aastaga.
