Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti võimalus – olla tulevikutervishoiu liider või mahajääja
Kas oleme tervishoiu tulevikukindluse poolest Euroopas liidrid või mahajääjad – just selle küsimuse üle arutleti hiljuti riigikogu komandandi majas toimunud seminaril. Faktid, mille põhjal järeldusi teha, tuginesid 2400 andmepunktil, mis pärinesid 83 avalikult kättesaadavast andmebaasist. Valiku, milliseid andmepunkte kasutada, tegid seitse eksperti seitsmest organisatsioonist: esindades nii patsiente, tervishoiu korraldajaid, arste, tulevikunägemust kui ka tervishoiu innovatsiooni valdkonda.
Seotud lood
2018. aasta jooksul on geenivaramuga liitunud 100 000 uut geenidoonorit. 2019. aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Projekti järgmises etapis aastatel 2019-2022 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.
Ravimiesindaja ei kao kuhugi, aga ravimid personaliseeruvad ja mõõtma tuleb hakata tulemust.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele